Tuhanded töökäed püsivad jõude

Riik on alustanud puuetega inimeste tööle värbamise lihtsustamiseks mitmete teenuste pakkumisega töövõtjatele, kuna riik hüvitab muu hulgas koolituskulusid, võidavad kaudselt ka tööandjad.

2005.-2006. aastal sotsiaalministeeriumi korraldatud uuringu ajal töötas 16-74aastastest puuetega inimestest 10%. 16-64aastaste seas oli töötavate puuetega inimeste osakaal küll suurem - 17%, kuid jäi siiski oluliselt alla kogurahvastiku hõivemäärale, mis sel ajal oli 64%.

Kokku oli eelmise aasta alguse seisuga määratud puue 113 000 inimesele, neist tööealisi üle 43 000.

Ta möönab, et ka TPIK kaudu pakuti neile inimest praktikandina tööle, kuid koostöö jäi katki, kuna Elisa vajas sel hetkel telekomi valdkonda hästi tundvat inimest, kes oleks saanud alustada tööd kohe ja täiskoormusega.

Elioni personaliarenduse spetsialisti Kristi Kollo sõnul otsis TPIK Elioni praktikakohta kolmele inimesele. Ta lisab, et neile oleks saanud pakkuda kohta kontaktikeskuse tehnilise toe töötajatena.

Kollo märgib, et telefonitsi tehtud tööintervjuudest selgus siiski, et nende inimeste IT-alased teadmised Elioni nõuetele ei vastanud. "Ilmselgelt oleks jäänud paarikuulised, TPIK spetsiaalselt korraldatavad kursused selle ametikoha puhul liiga lühikeseks." Kuna Elionil on hea kogemus puuetega inimeste tööle võtmisega, on firma Kollo sõnul sellistele pakkumistele igati avatud.

Praegu töötab näiteks Elioni Mustamäe kontaktikeskuses üks Astangu rehabilitatsioonikeskuse kaudu tulnud töötaja, kes on ratastoolis.

"Tema jaoks sai ka ruumid vastavalt vajadusele ümberehitatud ning meie oleme temaga väga rahul," räägib Kollo. "7. maist tuleb Astangust ka teine ratastooli kasutav inimene meile praktikale ja sobivusel edasi ka tööle," märgib ta.

Tööturuamet avalike suhete nõuniku Erko Vanatalu sõnul on puuetega inimesed praegu tõesti see ressurss, mida saaks tööjõupuuduse ajal rohkem kasutada.

"Seni on neid tööjõuturule tulnud vähe, kuna raha nende abistamiseks napib, samuti on inimesed ise oma puude tõttu olnud liiga tagasihoidlikud end välja pakkuma. See mentaliteet on hakanud aga tublisti muutuma ning ka abirahad Euroopa Liidust on nende jaoks nii-öelda tee lahtisemaks teinud," lisab ta.

Teisalt on olnud Vanatalu sõnul varasematel aastatel üldine töötusemäär suurem ehk vajadus töökäte järele on olnud väiksem kui praegu.

Töö leidmise ja tööle saamise takistuste kohta kumas sotsiaalministeeriumi uuringust läbi tugevat pessimismi - 91 protsenti tööle minna soovijatest oli pigem seisukohal, et neil on puude tõttu raske sobivat tööd leida. 78 protsenti arvas, et tööandjad eelistavad puudega inimesi mitte tööle võtta.

Vanatalu märgib, et eelmisel aastal sai tööturuameti kaudu tööd 758 puuetega inimest. "See polegi nii vähe esimese aasta kohta, mil pakume erinevad abiteenuseid - alustades töökoha kohandamisest, lõpetades täienduskoolituse toetamisega," räägib Vanatalu.

Nii näiteks saab tööandja ukseavade või WCde liikumispuuetega inimesele sobilikumaks kohandamiseks kulunud rahast riigilt tagasi poole, kuid mitte rohkem kui 30 000 krooni inimese kohta. "Vähe see praegu on, kuid abiks seegi," tõdeb Vanatalu.

Uuringu järgi on puuetega inimeste seas ligikaudu pooltel liikumispuue ning rohkem kui pooled tööle minna soovivatest puuetega inimestest tahaks töötada firmaruumides.

Sotsiaalministeeriumi uuringust selgub veel, et puuetega inimeste valmidus tööle minna on üpris madal.

16-74aastastest puuetega inimestest, kes ei tööta ega tegele ettevõtlusega, sooviks tööle minna vaid 19 protsenti, 75% ei soovi tööle minna ning 6% on kõhkleval seisukohal.

Tööle minna soovivatest 16-64aastastest puuetega inimestest on aktiivselt tööd otsinud vaid kolmandik.

Töö leidmiseks on puudega inimesed kasutanud peamiselt töökuulutusi (54% juhtudel) ja lähedaste abi (43% juhtudel).

Veevarustusinsener Jüri Järvel on olnud õnne, või pigem tahtmist, töötada oma kõrgkoolis õpitud erialal. 9. aprillil alustas Järve tööd uue tööandja juures, kes ta vanalt parema pakkumisega üle lõi.

Praegu ASi Eesti Veevärk Konsultatsioon spetsialist Jüri Järve on ratastooli aheldatud alates 1998. aastast. Pärast pooleaastast haiguslehel olemist jätkas ta siis Tallinna Vee töötajana tööd kodus. "Kodus töötasin umbes kuus aastat. Töö organiseeriti nii, et sain kõik tööasjad arvutis aetud," meenutab Järve. Hariduselt on Järve TPI veevarustusinsener ning seni on ta töötanudki ainult oma õpitud erialal.

Tallinna Vee töötingimusi kiites, ütleb Järve, et tänavalt sissepääsude ja ruumides liikumise poolest on firma igati nii-öelda invasõbralik.

Järve vahetas töökohta osalt rahaliselt parema pakkumise pärast ning osalt sai ta kaubelda ühe kodus töötamise päeva. Tallinna Vee aegu käis Järve kaks aastat igal tööpäeval kontoris. "See oli päris väsitav. Nüüd Eesti Veevärgis sai kokku lepitud, et võin töötada neli päeva nädalas kontoris," räägib Järve. Ta viitab, et tema tööletuleku ajaks ehitati ka WC uks laiemaks ning koridori uksepiita kohendati väikse kaldega. "Alguses oli juttu, et lähen teisele korrusele, kuid üles-alla liikumine oleks liftiga olnud üsna tülikas. Nii leiti võimalus, et hakkan tööle esimesel korrusel," kirjeldab Järve.

Peamiselt ratastooliga liikuvatest inimestest koosnevat sõpruskonda iseloomustab Järve kui töökat ja edasipürgivat seltskonda. "Kõik on töölkäivad või õppivad inimesed," ütleb Järve.

Ühiskondlikku tööd teeb Järve lisaks Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liikmena.

Puuetega inimestele pakub riik nelja põhiteenust, et aidata neid tööle saamisel ja töötamisel.

Tööruumide ja -vahendite kohandamine on mõeldud puudega isiku töötamise või töölerakendumise toetamiseks. See tähendab kogu hoone, hoone osa, tööruumi või töökoha puudega isiku jaoks ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmist. Näiteks kaldtee ehitamine, ukseavade laiendamine, valgustuse parandamine ja lambilülitite madalamale toomine.

Töötamiseks vajalik spetsiaalne tehniline abivahend antakse tasuta kasutada juhul, kui ilma abivahendita ei saaks puudega inimene tööle rakenduda mitte ühelegi teisele sobivale töökohale. Siia ei kuulu abivahendi kasutamine, mis on vajalik tööülesannete täitmiseks puudest olenemata; arvuti kasutamine - sellisel juhul peab tööandja töötaja arvutiga varustama, töötaja puudest sõltumata.

Tööintervjuul abistatakse näiteks kuulmis- või kõnepuudega isikut, aga ka suhtlemisprobleemidega puudega isikut. Teenust kasutatakse juhul, kui töökoht on oma kirjelduse põhjal isikule sobiv, kuid on alust arvata, et töösoovijal on raskusi tööandjast arusaamisega või enese mõistetavaks tegemisega.

Tugiisikuga saab töötada puudega töötu kuni ühe aasta jooksul - näiteks kohanemisraskuste, õpiraskuste ja mäluprobleemidega inimesed. Kokku võib tugiisik ühte töötut juhendada kuni 700 tundi aastas. Tuge ei pakuta juhul kui, on alust arvata, et isik ei suudagi iseseisvalt tööle asuda.