California ülikooli teadlased Rie Takahashi
ja Jeffrey Miller kasutasid valke muusika loomiseks. Eesmärgiks on nende sõnul
aidata vaegnägijaist teadlastel valkude struktuuriga tutvuda ning teha bioloogia
õppimine lõbusamaks.
Valgud koosnevad aminohapetest, mida on kokku kakskümmend. Teatud aminohapete järjestus moodustab ühe valgu. Kui omistada igale aminohappele kindel helisagedus, siis on võimalik teha valkude struktuurist muusikat. Madalaima ja kõrgeima sagedusega aminohappe vaheks määrati kaks oktaavi.
Valkude struktuure saad kuulata
siin.
Kui mängite ise mõnd pilli ja tahaksite oma repertuaari mõne uue valguga rikastada, siis saab ülalmainitud lehelt kätte ka noodid.
Töö tulemused avaldati ajakirjas Genome Biology. Ispiratsiooniallikaks on varasemad tööd, mis käsitlesid nö nukleiinhapete muusikat. Nukleiinhapete puhul on aga limiteerivaks teguriks potentsiaalsete nootide vähesus – nukleotiide on kõigest neli. 20 noodiga on ju hoopis lõbusam.