OMX Baltic−0,21%297,73
OMX Riga−0,17%862,35
OMX Tallinn0,1%1 955,68
OMX Vilnius−0,39%1 143,3
S&P 5000,13%5 282,7
DOW 30−1,33%39 142,23
Nasdaq −0,13%16 286,45
FTSE 1000,00%8 275,66
Nikkei 2251,03%34 730,28
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%93,45

OMX Baltic−0,21%297,73
OMX Riga−0,17%862,35
OMX Tallinn0,1%1 955,68
OMX Vilnius−0,39%1 143,3
S&P 5000,13%5 282,7
DOW 30−1,33%39 142,23
Nasdaq −0,13%16 286,45
FTSE 1000,00%8 275,66
Nikkei 2251,03%34 730,28
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%93,45

22.05.07, 01:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ostueesõigus kui kaitsehuvi

Eestis on keskmise suurusega ja börsil noteerimata äriühingu puhul laialt levinud aktsionäride põhikirjajärgne ostueesõigus aktsiatele. Võib isegi väita, et selline on tavapärane praktika. Problemaatiliseks muudab aktsiatele suunatud ostueesõiguse asjaolu, et sellest üritatakse sageli mööda hiilida. Eesti praktika näitab, et see õnnestub kahjuks üsnagi lihtsalt. Ostueesõiguseks nimetatakse kokkulepet, mis sõlmitakse õigustatud ja kohustatud isiku vahel teatud esemele ostueesõiguse teostamiseks. Ostueesõiguse kokkuleppega koormatakse müügiese, st aktsia selliselt, et juhul, kui kohustatud isik teeb müügitehingu kolmanda isiku kasuks, võib õigustatud isik teostada ostueesõigust koormatud esemele.

Kui traditsiooniline ostueesõigus kaitseb reeglina kellegi huvi saada konkreetse müügieseme omanikuks (omandamishuvi), siis äriühingu puhul on ostueesõiguse tegelik ja põhiline eesmärk kaitsta seniseid aktsionäre uute äriühingu liikmete lisandumiste eest (kaitsehuvi). Just seetõttu tulebki eristada aktsiale suunatud ostueesõigust traditsioonilisest ostueesõigusest. Eesti õiguses kahjuks sellist vahet seni tehtud ei ole.

Kaitsehuvi kerkimise esiplaanile tingib aktsia erinemine tavapärasest müügiesemest. Nimelt ei oma aktsia väärtust esemena, vaid tähtis on tema väärtus kapitalina, ehk teisisõnu äriühingu liikmelisuse väljendusvormina. Liikmelisus tähendab aga sageli pikaajalist isiklikku koostööd, mille käigus kujuneb aktsionäride vahel välja usaldussuhe, mis tihti tagab äriliste eesmärkide saavutamise. Selline usaldussuhe aga puudub reeglina aktsionäride ning kolmanda isiku vahel, kes alles soovib aktsionäride ringi astuda. Ka on äriühingu pikaajalise tegevusega saadud viljade omanikud just aktsionärid, mistõttu ei ole uute isikute astumine aktsionäride hulka oodatud. Aktsionäridel on seega selge tulevikku suunatud püsiv huvi kaitsemehhanismide vastu, mida rakendatakse äriühinguväliste isikute mõju alla sattumise vältimiseks. Just sellist spetsiifilist kaitse-eesmärki teenib ka ostueesõigus äriühingu aktsiatele.

Kõik see eelnevalt öeldu aitab mõista järgmist aktsiatega seotud probleemi: kui üks aktsionäridest soovib aktsionäride ringi uute isikute lisandumise näol laiendada, siis takistab just ostueesõigus tema tegevusvabadust. Järelikult on kohustatud isikul pidev potentsiaalne motivatsioon ostueesõigusest mööda hiilida. Vajadus õigustatud isiku tehingust kõrvalejätmiseks tekib eelkõige siis, kui aktsionäri huvi ei ammendu müügist saadava majandusliku kasumiga, vaid pigem on huvi äriühingu enda käekäigu vastu. Et aktsiatele suunatud ostueesõiguse spetsiifiline kaitse-eesmärk tühja ei jookseks, vajab see ka konfliktide korral teistsugust, veidi laiemat tõlgendamist.

Eestis ei ole seni antud problemaatikaga põhjalikult tegeletud, kohtupraktikas vajadust laiema tõlgendamise järele ei nähta ning sobiv lahendus möödahiilimise probleemile puudub. Seega on eesti äriühingute aktsionärid sageli isikute pahatahtliku käitumise suhtes kaitsetud. Õiguspoliitiliselt ei saa selline olukord aga olla hea, sest see nõrgestab Eesti Vabariigi ettevõtluskeskkonda.

Tavaliselt ei hõlma põhikirjas sätestatud ostueesõigus kõiki võimalikke võõrandamislepingu vorme, mille esemeks on aktsiate ülekandmine kolmandale isikule. Reeglina viidatakse üksnes müügilepingule ja tihti nähakse põhikirjas võõrandamisel ette ka fikseeritud vastutasu. Ostueesõiguse klausli tavapärasel tõlgendamisel tuleb otsustada, kas ja miks on tegu ostueesõiguse juhtumit esilekutsuva müügilepinguga, sest ostueesõiguse juhtumiga on tegu üksnes müügieseme "ostu" puhul. Seega ei pea ostueesõigusest möödahiilimisel olema isegi osav ja vilunud lepingu kujundaja, piisab vaid müügilepingust erineva tehinguvormi valimisest. Võimaluse selleks annab ju kõigile üldine lepinguvabadus.

Siinkohal kerkib taaskord esile Eestis sageli valitsev valearusaam, et kõik, mis mahub regulatsioonis esinevasse lünka, on automaatselt lubatud ja õiguspärane. Kuid see, millest aru ei taheta saada on, et õigus ei piirne üksnes seadustega. Kui tehing pole esmapilgul vastuolus seaduse sätetega, siis ei pruugi see sellepärast kohe õiguspärane olla. Jah, võibolla on möödahiilimine küll kooskõlas kõikide konkreetsete asjakohaste normidega, kuid see ei saa olla õiguspärane (!) ega lubatav, sest tehing kahjustab aktsionäride põhjendatud huve.

Märkida tuleb, et eesti võlaõiguses on ostueesõiguse regulatsioon üle võetud peaaegu üks ühele saksa õigusest. Kuid tähelepanu tasub juhtida asjaolule, et saksamaal kodeeriti ostueesõiguse regulatsioon enam kui 100 aasta eest! Sellel ajal kindlasti ei mõeldud aktsiate müügi erisuste peale.

Saksa õigusruumis on konflikti tunnustatud, selle üle arutletud ning aktsionäride kaitseks lahendusi otsitud juba aastakümneid. Tulemuseks on selge õiguslik käsitlus selle kohta, kuidas antud olukorras aktsionäri kaitsta, mistõttu on saksa äriühingus ka aktsionäride positsioon kindlam. Heitkem korraks pilk saksa lahenduse mudelile.

Nagu öeldud, muudab olukorra raskeks asjaolu, et lepingupooltele pole midagi ette heita. Seda näiteks üldise lepinguvabaduse tõttu, sest igaühel on alati õigus endale sobivaim tehinguvorm valida. Probleemi selgroog murtakse Saksamaal nn möödaminekutehingute abil. Möödaminekutehingu tehingu all mõistetakse aktsionäri sellist käitumist, mis takistab igal ühinguliikmel lasuva lojaalsuskohustuse vastaselt ostueesõiguse juhtumi esilekutsumist ning piirab seega teiste aktsionäride ostueesõigusekokkuleppest tulenevat positsiooni.

Möödaminekutehingule on saksa õiguses antud selgelt piiritletav tähendus, mille kaudu saavutatav lahendus on kaheastmeline. Esmalt kontrollib kohus, kas on tegu möödaminekutehinguga ning seejärel rakendatakse õigustagajärgi. Kaks põhilist õiguslikku tagajärge vastuolu heade kommetega (tehing on tühine) ja ostueesõiguse juhtumi fiktsioon (ostueesõiguse teostamine loetakse võimalikuks). Järelikult on möödaminekutehingul aktsionäride huve kaitsev toime, kuid mis samas ei piira põhjendamatult kellegi lepinguvabadust.

Hetkel kuum

Tõsine peavalu. Õigel ajal tühistamata arstiaeg viis aastaid hiljem inkassosse

Leedo maatükid läksid pealinnas müüki, fondijuht napsas juba ühe endale

Linn tahaks ka, aga odavamalt

Finantsinspektsiooni murelaps paneb uksed kinni

Eesti investorid eelistavad riske ja mitmekesisust, Läti ja Leedu omad ilmutavad erinevat turukäitumist

Heites pilgu eesti õigusele, näivad meilgi täidetud olevat kõik eeldused, et rakendada saksa õiguses soositud lahendust. Samas ei pea teise riigi õigust kasutama vahetult. Pigem saab õppida teiste kogemustest. Ka ratas leiutati vaid ükskord! Hästi oleks ka juba, kui probleemi olemasolu kohtuvõimu tasandil selgelt tunnustataks. Saksa õiguspraktikat uurides tasub Eestis õppida kindlasti üht: õiguspärane lahendus tuleb leida seal, kus seaduses on lünk, kuid kus olukord riivab kellegi põhjendatud huve!

Individuaalseid soovitusi on siinkohal üksikjuhtumite erisuste tõttu keeruline anda. Küll aga saab paika panna need ehituskivid, millest koosneb äriühingus ostueesõiguse kokkuleppe vundament. Et tagada aktsionäridele efektiivne kaitse põhikirjajärgse ostueesõigus kaudu, tuleb võimalikult täpselt ja eesmärgipäraselt reguleerida järgmised punktid: (1) ostueesõiguse klausli sisu ja eesmärk, (2) ostueesõiguse juhtumi definitsioon, (3) kokkuleppe järgimise tagamine (leppetrahv), (4) ostueesõiguse teostamisvõimaluse tagamine (teatamistoimingute põhjalik reguleerimine).

Ostueesõigus kui kaitsehuvi

Hetkel kuum

Seotud lood

Enimloetud

Viimased uudised

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Podcastid