Eile arutasid ELi 27 riigi majandusministrid direktiivi eelnõu, mis paneb paika ühtsed nõuded tagatiseta tarbimislaenude väljastamiseks summas 200-100 000 eurot. Kui nüüd veel ka Euroopa Parlament uue direktiivi teisel lugemisel heaks kiidab, võivad uued reeglid jõustuda tuleval aastal.
Pankade poolelt vaadates tähendab uus direktiiv aga rohkem bürokraatiat, seda ka SMS-laenude väljastajatele, kui laenusumma on 200 eurost suurem.
"Kui me räägime Eestist konkreetselt, siis meie suhtes muutuvad reeglid rangemaks," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tarbija- ja konkurentsipoliitika talituse juhataja Thea Palm. Euroopa Liiduga ühinemisel piirdus Eesti alal kehtinud miinimumnõuete rakendamisega.
Peamisi uuendusi on, et oluline info tuleb laenuandjal edaspidi esitada ühtsel teabelehel, kus on selgelt näha, kui palju toode tegelikult maksab. Samuti on tarbijal selgem ettekujutus, mis teda ootab, kui ta meelt muudab. Uue direktiivi järgi võib ta 14 päeva jooksul lepingust lahti öelda. Samuti võib laenu enne tähtaega tagasi maksta.
Kuidas võiks turu avamine mõjutada intresse, ei oska täna prognoosida ei ministeerium ega Eesti Pangaliit. "Eeldades, et ülepiiriseid laene hakatakse pakkuma valdavalt interneti teel, võiksid laenuandja kulud väheneda. Teiselt poolt on teise riigi krediididandjal võõral turul riskantsem raha laenata," ütles Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm.
Ka on raske ennustada eestimaalaste võimalikku huvi tarbimislaenu mõnest muust riigist võtta. "Täna on tarbimislaen Eestis hästi kättesaadav ning seda kiirelt ja mõistlikel tingimustel," ütles Talihärm. Eelistatakse just kiirust ja vähest bürokraatiat. Ahvatleda suudaks ehk oluliselt soodsamad intressid. Palmi sõnul on laenusaamise lihtsustumine aga kindlasti hea uudis neile, kes välismaal töötavad või õpivad.