Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- 27. mai 2007 kell 22:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Olla lätlane või mitte olla?
Läti laevanduspoliitika tõttu on sealsete meremeeste töötasu 22-30 protsenti Eesti omast kõrgem, laevaomanike kulu meeskonnale aga 23 protsenti väiksem. Muutes natuke Hamleti kuulsat küsimust, on meie reederi ees valik, kas olla lätlane või üldse mitte olla. Kaubalaevad Eesti registris pole enam konkurentsivõimelised ja on lahkunud teiste riikide lipu alla.Tegelikult pole Eesti ainus. Rahvuslipud muutusid kalliks ja ebamugavaks juba aastaid tagasi. Lippude kaotamisohtu sattusid kõigepealt võimsad mereriigid: Suurbritannia, Norra, Holland, Taani, Rootsi. Olukord sundis välja töötama laevanduse abistamise programme, et säilitada oma lipp, jätta tulud koju ja kindlustada inimestele töö.Rootsis ja Soomes mindi üle netopalgale: riik ei võta laevaomanikult üksikisiku tulu-, sotsiaal-, töötuskindlustuse maksu. Saksamaal ja Hollandis tagastatakse riiklike toetussüsteemide kaudu laevaomanikule osaliselt sotsiaalmaks.Taasiseseisvunud riikidest esimesena rakendas Leedu laevanduse toetusprogrammi: meremeestele kehtestati nulltulumaks ja sotsiaalmaksu jagatakse tööandjaga. Lätis makstakse tulu- ja sotsiaalmaksu vaid teatav protsent alampalgalt. Mõlemal maal on meetmed andnud positiivseid tulemusi - kogusummas hakkas laevanduselt laekuma riigikassasse rohkem raha kui enne. Seega on Eesti jäänud ainukeseks Läänemere-äärseks ELi liikmesriigiks, kus laevanduse kui olulise majandusharu arendamisele ei ole tähelepanu pööratud.Mõned poliitikud arvavad, et seda polegi vaja. Nüüdsel kiirel ajal rändab rahvas lennukiga ja kaubaautod ummistavad teid.Tegelikkuses käib üle 90 protsendi maailma kaubavahetusest laevadega, mis sõidavad 150 riigi lipu all. 40 protsenti neist kuulub ELi mereriikidele.Autovedu kulutab energiat kümme korda rohkem kui laev. Ühe protsendi Euroopa transpordivoo ümbersuunamine maanteedelt veeteele säästab aastas 3,9 mld krooni. Üks mees merel annab tööd 2,8 inimesele maal. Praegu on umbes 10 000 Eesti meremeest sunnitud töötama võõraste juures.Ilma oma laevadeta pole meil ka võimalust ELi merenduses kaasa rääkida. Midagi tarka pole eestlastel öelda ka juunis vastu võetava ELi merenduspoliitika Rohelise raamatu suhtes, sest meil puudub oma merenduspoliitika.Autor: Tarmo Kõuts- Hetkel kuum
Lobitöö: pistke ilusad naised ja tüsenevad mehed põlema
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Sandra Särav sobib ideaalselt tuleriidal põletamiseks: noor, ilus, tark, võimekas ja entusiastlik – täiuslik libahunt, kirjutab suhtekorraldusfirma Powerhouse konsultant Andres Reimer.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Sandra Särav sobib ideaalselt tuleriidal põletamiseks: noor, ilus, tark, võimekas ja entusiastlik – täiuslik libahunt, kirjutab suhtekorraldusfirma Powerhouse konsultant Andres Reimer.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Euroopa tipp-poliitikute plaan teeb Eesti töösturitele karuteene
Veelgi ühetaolisem Euroopa ühisturg ei lahenda Eesti-suguste väikeriikide probleeme, ütles intervjuus Äripäevale rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross.
Veelgi ühetaolisem Euroopa ühisturg ei lahenda Eesti-suguste väikeriikide probleeme, ütles intervjuus Äripäevale rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross.
Eesti 200 oli järjekindlalt Boltile kahjumliku direktiivi vastu
Eesti 200 on järjekindlalt olnud vastu platvormide direktiivi vastuvõtmisele, mis on Eesti tehnoloogiahiiu Bolti jaoks ebasoodne.
Eesti 200 on järjekindlalt olnud vastu platvormide direktiivi vastuvõtmisele, mis on Eesti tehnoloogiahiiu Bolti jaoks ebasoodne.