Olla lätlane või mitte olla?

Läti laevanduspoliitika tõttu on sealsete meremeeste töötasu 22-30 protsenti Eesti omast kõrgem, laevaomanike kulu meeskonnale aga 23 protsenti väiksem. Muutes natuke Hamleti kuulsat küsimust, on meie reederi ees valik, kas olla lätlane või üldse mitte olla. Kaubalaevad Eesti registris pole enam konkurentsivõimelised ja on lahkunud teiste riikide lipu alla.

Tegelikult pole Eesti ainus. Rahvuslipud muutusid kalliks ja ebamugavaks juba aastaid tagasi. Lippude kaotamisohtu sattusid kõigepealt võimsad mereriigid: Suurbritannia, Norra, Holland, Taani, Rootsi. Olukord sundis välja töötama laevanduse abistamise programme, et säilitada oma lipp, jätta tulud koju ja kindlustada inimestele töö.

Rootsis ja Soomes mindi üle netopalgale: riik ei võta laevaomanikult üksikisiku tulu-, sotsiaal-, töötuskindlustuse maksu. Saksamaal ja Hollandis tagastatakse riiklike toetussüsteemide kaudu laevaomanikule osaliselt sotsiaalmaks.

Taasiseseisvunud riikidest esimesena rakendas Leedu laevanduse toetusprogrammi: meremeestele kehtestati nulltulumaks ja sotsiaalmaksu jagatakse tööandjaga. Lätis makstakse tulu- ja sotsiaalmaksu vaid teatav protsent alampalgalt. Mõlemal maal on meetmed andnud positiivseid tulemusi - kogusummas hakkas laevanduselt laekuma riigikassasse rohkem raha kui enne. Seega on Eesti jäänud ainukeseks Läänemere-äärseks ELi liikmesriigiks, kus laevanduse kui olulise majandusharu arendamisele ei ole tähelepanu pööratud.

Mõned poliitikud arvavad, et seda polegi vaja. Nüüdsel kiirel ajal rändab rahvas lennukiga ja kaubaautod ummistavad teid.

Tegelikkuses käib üle 90 protsendi maailma kaubavahetusest laevadega, mis sõidavad 150 riigi lipu all. 40 protsenti neist kuulub ELi mereriikidele.

Autovedu kulutab energiat kümme korda rohkem kui laev. Ühe protsendi Euroopa transpordivoo ümbersuunamine maanteedelt veeteele säästab aastas 3,9 mld krooni. Üks mees merel annab tööd 2,8 inimesele maal. Praegu on umbes 10 000 Eesti meremeest sunnitud töötama võõraste juures.

Ilma oma laevadeta pole meil ka võimalust ELi merenduses kaasa rääkida. Midagi tarka pole eestlastel öelda ka juunis vastu võetava ELi merenduspoliitika Rohelise raamatu suhtes, sest meil puudub oma merenduspoliitika.

Autor: Tarmo Kõuts