Eesti ostab sisse rohkem saematerjali, kui välja veab

Selle aasta jaanuarist aprillini imporditi Eestisse 221 856 kuupmeetrit saematerjali ehk veidi üle poole kogusest, mida toodab suurim, Imavere saeveski aastas. Eestist müüdi välja tänavu esimeses kvartalis 183 053 kuupmeetrit saematerjali. Eelmisel aastal tootis Eesti saetööstus Eesti Metsatööstuse Liidu (EMTL) hinnangul kokku 1,9 miljonit kuupmeetrit saematerjali.

Statistikaameti andmeil kasvas saematerjali import võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga ligi kolmandiku võrra.

"Ei ole mingit märki, et impordi maht võiks edaspidi kahaneda," ütles EMTLi tegevdirektori asetäitja Märt Riistop. "Puidu järeltöötlemisse on Eestis väga palju investeeritud ning kõik nad - hööveldajad, liimpuidutootjad, akende ja uste tootjad ning puitmajatootjad - vajavad tooret. Lisaks tarbib ehitus järjest enam laudu-prusse."

Riistopis äratas üllatust tõsiasi, et saematerjali importijatest on tõusnud Saksamaa viiendale kohale.

"Seega ei ole välistatud, et nii mitmedki puitmajatootjad, kelle põhiturg on Saksamaa, vorbivad sinna puitmaju teha Saksamaal toodetud saematerjalist," kommenteeris Riistop.

Eesti ühe suurema saematerjali importija, puidu ja ehitusmaterjalide hulgimüüja ASi Puumarket juhataja Marti Rehemaa sõnul on nad Venemaalt toonud saematerjali üle kümne aasta ning imporditavad kogused on aastast aastasse suurenenud.

"Toome Venemaalt ise ja vahendajate kaudu nii kuiva kui ka märga saematerjali," rääkis Rehemaa. "Meie kliendid koduturul on ehitusfirmad ja saeveskid, kuivatatud sortimendi põhitarbija on tisleritööstus."

Rehemaa tunnistas, et Venemaa tarnetega on olnud probleeme. "Meil on küll pikaajalised ja lojaalsed partnerid, kuid uutel üritajatel on praegu ja edaspidi Venemaa turul ilmselt väga raske," lisas Rehemaa.