• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 225−0,08%39 752,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,35
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 225−0,08%39 752,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,35
  • 14.06.07, 18:17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Venemaa puistab Hermitage Capitaliga seotud ettevõtteid

Venemaa uurib maksupettuse ettekäändel lääne investeerimisfondiga Hermitage Capital seotud ettevõtteid, kirjutas Kommersant.
Investeerimisringkonnad kahtlustavad, et Hermitage tegevuse uurimine kujutab endast Gazpromi aktsiaostu skeemide harutamist, milles osalesid Venemaa ja lääneriikide suurimad investeerimisfirmad.
Hermitage Capitaliga seotud Vene ettevõtted võeti letti poole aasta eest. Võimude tähelepanu köitis nende ettevõtete kasumlikkus, millest lõikasid tulu Küprosel registreeritud offshore-firmad. Venemaa ja Küprose vahel sõlmitud topeltmaksustamise leping võimaldas kasumilt tasuda vaid 5% maksu Venemaal kehtiva 15% maksu asemel.
Uurimise andmetel jäi ühe Hermitage Capitaliga seotud firma 2006. aasta dividendidelt maksudena saamata 1,1456 miljardit rubla. Firma juhti süüdistatakse eriti suuremahulises maksupettuses ja tema suhtes on algatatud kriminaalasi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Väidetavalt asutas Hermitage Capital 1990ndatel aastatel Vene ettevõtteid, et osta kokku kütuse- ja energeetikasektori aktsiaid. Eriti huvitasid välisinvestoreid Gazpromi aktsiad, mida sai kuni 2005. aasta lõpuni osta vaid valitsuse eriloaga.
Samal ajal maksid Londoni börsil müüki jõudnud Gazpromi aktsiad kaks korda rohkem kui Vene turul.
Et Gazpromi aktsiaid hankida, kasutasid investeerimisfirmad skeeme, mis aitasid väärtpaberite tegelikke ostjaid varjata. Aktsiad osteti Vene ettevõtetele, aga nende omanikeks osutusid välismaised firmad, märgib Kommersant.
Vene võimud süüdistavad Hermitage Capitali just sellise aktsiaostuskeemi kasutamises. Otse enne maksukontrolli jõuti osa võimude huviorbiiti sattunud ettevõtteid likvideerida.
Hermitage eitab seaduserikkumist. Kui investorid pidid siiski Küprose kaudu võetud dividendidelt maksma 15% maksu, ootab neid rahatrahv, mis ulatub viiendikuni maksmata jäänud summast. Firma juhtkond võetakse aga kriminaalvastutusele.
Samas on maksudest kõrvalehiilimist Venemaa puudulike seaduste tõttu raske tõestada. Vene väärtpaberitega kauplevad börsimaaklerid kasutavad ohtralt maksuvabasid firmasid.
Vene riigiduuma omandikomitee juht Viktor Pleskatševski kommenteeris: "Iga välisinvestor, kes ostis aktsiaid siseriiklike hindadega, võttis endale riski. Ja seda, et valitsus jälgib seaduste täitmist, võib hinnata ainult positiivselt."
Anonüümsust palunud investeerimispankuri sõnul on kõik Venemaal tegutsevad investorid uurimise alla sattunud skeemi kasutanud ning võivad seega maksuametnike huviorbiiti sattuda.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Hermitage Capitaliga seonduvat võib seletada ka poliitiliste motiividega. 2005. aasta lõpus keelati Hermitage Capitali juhil William Browderil Venemaale tulla. Keeldu pole siiani põhjendatud.
Moskva rahvusvahelise valuutaassotsiatsiooni nõukogu liige Andrei Tšerepanov kommenteeris: "Läänes kahtlustati Vene ettevõtteid alati rahapesus, aga võimul tekkis siin šanss näidata, et mitte ainult meie pole sellised räpased."
Vene pankurite hinnangul pole puistamiste põhjuseks kahtlased skeemid vaid asjaolu, et aktsiatega hangeldasid lääne päritolu hedge-fondid. Kui puistamine jätkub, saab turg peagi tugeva tagasilöögi, oletavad nad.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele