E-SPORT on uue põlvkonna sport

Kes nüüd veel kahtleb, kas jutt on ikka spordist, siis teadke - hiire ja arvutiklahvidega strateegiliselt mõtestatud ülikiire manipuleerimine on vägagi sportlik tegevus. Kui proovida võrrelda e-sporti n-ö eelmise põlvkonna spordiliikidega, meenutab see kõige rohkem ehk malet.

Saksamaa Elektroonilise Spordi Liiga korraldatavale arvutimängude profiseeria võistlusele Berliini vanas postijaamas ehk Postbahnhofis ei juhata huvitaval kombel mitte ükski silt ega reklaam. Võistluskoha ümber on salapäraselt vaikne, ainus, mis võimalikule üritusele viitab, on sissepääsude juurde püstitatud metallkoridorid. Nagu selgub, suuremad massid on juba sisse lastud. Ilma suurema kärata libistab end uksest sisse üksikuid noori kutte, trendikates tossudes-teksades-T-särkides ja popilt turris tukkadega. Algamas on Intel Friday Night Game, käimasoleva hooaja arvutimängude profiliiga kaheksas mänguvoor. Etteruttavalt võib öelda, et õhtu jooksul mängitakse läbi kolm mängu: Warcraft 3, Counter-Strike ja FIFA. Et tegemist on tõsise ürituse ja mitte pelgalt mängufännide kokkutulekuga, viitab kopsakas auhinnasumma, 165 000 eurot. Omavahel võistlevad Saksamaa parimad profimeeskonnad.

Pealtvaataja saab sissepääsu juures pärast kaheeurose pileti lunastamist käe peale templi, on sunnitud näitama turvatöötajale ette oma koti sisu ja leppima selles olevate pudelite viskamisega prügikasti. Edasi on roheline tee hämarasse hiiglaslikku ruumi, mille tagumises otsas helendab lava nelja suure plasmaekraaniga. Rahvast on saalis ehk umbes 400 ringis, aga inimesi tuleb järjest juurde ja õhtu lõppedes, kell üks öösel, on saalis korraldajate hinnangul üle 1400 inimese.

Kuigi õhtu alles kogub hoogu, on õhkkond juba sportlikult ärev. Elektrooniline taustamuusika tekitab parajalt valju mürafooni, pilgud on suunatud ruumi tagumisse otsa lavale, kus käib mängijate tutvustamine. Kohe järgneb ka esimene mäng - FIFA 2007, vastamisi on "hero" ja "deto" ehk Daniel Schellhase ja Kai Wollin. Tuntud nimed neile, kes online-arvutimängude profiseeria tulemustega kursis.

Tempo, millega sündmused üksteisele järgnevad, on muljet avaldav. Kiirus on selline, et tundub, nagu juhiks keegi lava tagant toimuvat hiireklikkidega. Mäng, selle järel laval spetsialistide kommentaar, kohe otsa kiire publikumäng ja auhindade loosimine, T-särkide ja kõrvaklappide loopimine hüsteeriliselt karjuva publiku hulka. Kulminatsiooniks tulevad üksteise järel lavale e-sportlased, annavad intervjuusid ja jagavad autogramme. Ja kohe läheb mäng jälle edasi.

Publik näeb ekraanidelt suures plaanis lava taga olevaid mängijaid. Näitamata ei jää ükski kõrvalpilk ega kulmukergitus. Kiirelt vahetub pilt ekraanidel mänguväljal toimuvale, laval istuva kommentaatori tekstis pole mitme tunni jooksul ei ühtegi koma ega punkti, küll aga hulgaliselt asjassepühendamatule arusaamatut teksti, nagu GG (good game), fast expansion (teatud taktika mängu algul), go-d tegema (ründama), eco (majandus). Toimuvat filmivad pidevalt telekaamerad, otseülekanne toimuvast kantakse üle võrgutelevisiooni GIGA 2.

Tegemist on selgelt noorteüritusega. Suurem osa seltskonnast on aastates 18-23, 35aastasena tunnen end tulevikku äraeksinud vanurina. Samas - e-spordi kauge, nagu ma olen, ei sega see siiski mängu nautimast. Kui släng enam-vähem selge, on kommentaatorist mängu jälgimisel kõvasti abi. Jalgpallurid arvutiekraanil liigutavad end vägagi ehtsalt, hetkeks unustan, et tegemist pole Bundesliiga mänguritega, vaid e-kujudega, keda liigutavad kaks lava taga istuvat Saksamaa parimat e-jalgpallurit.

Mind huvitab, milline näeb välja sakslaste tippklassi e-sportlane? Lava taga on ruumid, kus võistkonnad end järgmiseks mänguks valmis panevad. Saksa parim meeskond mängus Counter-Strike on praegu mouz.wasap.com. Viieliikmeline mouz istub parajasti ühes ruumis koos arvutite taga ja lõpetab soojendust. Mängijad on noored, 19-25 ja lükkavad ümber võimalikud eelarvamused kidurast musklivabast emotsionaalselt kängunud arvutifriigist. Vale puha. Vähemalt profiliiga mängija on sportliku välimusega, keskendunud pilguga, sõbralik ja kiire suhtleja. Christian blizzard Chmieli tervituseks ulatatud "hiirekäsi" on kuum ja pehme nagu vaha. 23aastane Berliini majandustudeng on mänginud arvutimänge kokku seitse aastat, neist viimased viis professionaalina. Preemiasummad, mida ta teenib, on üsna arvestatavad. Juba ainult ühe mängu võit toob taskusse 200 eurot, lisaks kopsakad sponsortasud.

Päevas keskmiselt 4-6 tundi treeniv blizzard kavatseb profina mängida 25. eluaastani, sealt edasi polevat enam mõtet - vanus tuleb peale ja ei suuda enam piisavalt kiire olla. Tempo, mis mängides võistlustel üles kruvitakse, on muljet avaldav - parimad Euroopa mängijad teevad minutis 500 mõtestatud hiireklikki, Aasia tippude rekord ulatub koguni 600 hiireklikini.

Kui algab Counter-Strike, pole saalis publikut vaadates kahtlust, et tegu on spordivõistlusega.

Emotsioonid on laes, iga õnnestunud löögi või vastulöögi juures rahvas oigab ja karjub, vehib kätega ja haarab meeleheitel peast. Kell on kaugelt üle kesköö ja ma olen vist küll ainus, kes saalist enne mängu lõppu lahkuda raatsib.

E- ehk elektrooniline sport kujutab endast võistluslikku arvutiga mängitavat meeskonnamängu. Tegemist on omaette spordiliigiga, mis nõuab mängijalt head käe-silma koordinatsiooni ja reaktsioonikiirust, aga ka taktikalist mõtlemist.

Alguse sai e-sport 90ndate keskel, kui hakati pidama LAN-turniire ehk võrgupidusid. Kuni 3000 arvutimängijat tuli oma arvutitega suurtes hallides kokku, et nädalavahetuse jooksul välja selgitada, kes on mingis arvutimängus parim. Nüüdseks on tekkinud professionaalsed mänguliigad, kus klannid ehk meeskonnad omavahel ühes kindlas mängus võistlevad.

Kõige eesrindlikumad e-spordi riigid on Hiina ja Korea, neis on tunnistatud e-sport ametlikuks spordiliigiks. Ametlik staatus on e-spordil ka Venemaal ja Rootsis.

Saksamaal sai e-sport hoo sisse aastal 2000, kui käputäis arvutimängureid asutas firma Turtle Entertainment ja lõi professionaalse mänguliiga Electronic Sports League ehk Elektroonilise Spordi Liiga. Sellesse kuulub praegu üle 650 000 liikme, ESL on esindatud kokku 25 Euroopa riigis.

ESLi raames mängitakse 80 eri mängu. Liigas on kolm taset: algajad, amatöörid ja profid. Profimängijad astuvad hooaja jooksul üles riigi eri paigus.

Profiliiga auhinnarahad ulatuvad 300 000 euroni aastas. See, et e-spordiürituste reklaame tänavalt, trükipressist ega televisioonist leia, on taotluslik.

Reklaam on suunatud kindlale sihtgrupile internetis.

Tüüpiline e-sportlane Saksamaal on meessoost, vallaline, elab koos vanematega, on keskmiselt 19 aastat vana ja käib kord kuus kinos märuleid vaatamas. Enamasti teeb ta aktiivselt ka elektroonikavaba sporti. Õpilasi on e-sportlaste seas 43 protsenti, kõrg- või kutsekoolis õpib 23 protsenti ja töötab 15 protsenti.

Profisportlane treenib keskmiselt 2-4 tundi, enne võistlusi kuni 8 tundi päevas.

Peamised spordivahendid - hiir ja klaviatuur - on igal e-sportlasel isiklikud. Saksamaal on vaieldud e-spordiürituste rohke korraldamise mõju üle noorsoole. Kaalutud on koguni nende ärakeelamist, kuna arvutimängud võivad tekitada sõltuvust ja õhutada agressiivsust. Arvutimängurite pooldajad jällegi ütlevad, et need parandavad noorte arvutitundmist, soodustavad suhtlemist ja meeskonnatöö oskust. Alla 16aastasi võistlustele siiski ei lubata.

Fotod: ESL, Turtle Entertainment