• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,16
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,16
  • 22.06.07, 15:49
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Peale pronksööd põrkas Eesti venekeelne meedia tsensuuriga kokku

Pärast aprillirahutusi tõusis järjekordselt päevakorda küsimus kohaliku venekeelse meedia lojaalsusest ning eriti teravalt kõlas see nendes meediakanalites, kus töötavad paralleelselt eesti- ja venekeelsed toimetused.
Kõne tsensuurist tuli kuluaaridest avalikule arutamisele pärast seda, kui Delfi tõlkija Olesja Lagašina kirjutas oma blogis: "Tänasest päevast kästi meil mitte avaldada publikatsioone ilma eesti ülemuste sanktsioonita. S.t et venekeelse saidi sisu hakkab kontrollima eestikeelse toimetuse peatoimetaja ning tema puudumisel keegi kõrgematest ülemustest,"kirjutas venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
Delfi venekeelsel toimetusel soovitati tungivalt kirjutada kommentaar valitsuse tegevuse toetuseks. Ajakirjanikud keeldusid. Pärast seda, kui vene Delfi peatoimetaja Igor Kuldmaa kinnitas kuulujutte tsensuurist uudisteagentuurile Rosbalt, süüdistas Delfi peatoimetaja Mart Pukk teda korporatiiveetika rikkumises, lisades, et tegelikult kõne all pole tsensuur, vaid normaalne loovprotsess. 30. aprillil esitas Kuldmaa lahkumisavalduse, mis kohe ka kinnitati.
Ainsaks väljaandeks, mis teatas ametlikult, et seoses aprilli sündmustega selle "töökord muutus", sai pealinna kakskeelne tasuta leht Linnaleht. "Need muudatused algatati tol ajal ja nendega jätkatakse - eesti- ja venekeelsed ajakirjanikud hakkasid rohkem arutama oma jooksvat tööd. Me saime õppetunni: venekeelsetel ajakirjanikel ei jätku alati sügavamaid teadmisi ajaloost ja olukorra mõistmist ning me tahame neid aidata," selgitab täna oma otsust Linnalehe peatoimetaja Tiina Kangro. Tema sõnul ei tähenda see, et Linnaleht ei arvesta nüüd venekeelsete lugejate huve. Venekeelse Linnalehe vastutava toimetaja Aleksandra Moorasti sõnul avaldus uus kord selles, et lehte "hakkasid tulema niisugused materjalid, mis teistel asjaoludel venekeelses Linnalehes ei ilmuks".

Artikkel jätkub pärast reklaami

ETV töötajad, vaatamata sellele, et eesti ja vene toimetuste vahel polnud konflikte, peavad üleelatut positiivseks kogemuseks. "Keegi ei lõpetanud suhtlemist, kõik tervitavad üksteist, hakkasime isegi rohkem suhtlema teineteisega, rääkima oma tunnetest. Igal juhul ütlen alati eestikeelsetele kolleegidele: kui teid midagi meie reportaažides inimlikult häirib - öelge välja. Kui meid midagi puudutab, siis me räägime sellest. Eestlased andsid väga positiivse hinnangu venekeelse "Aktuaalse Kaamera" erakorralistele uudistele, saatest "Foorum" kõlasid arvamused, et rohkem on vaja selliseid venekeelseid programme. Rääkimata sellest, et valgest vahust ilmus nagu Aphrodite meie uudisteportaal," jagab muljeid novosti.etv24.ee toimetaja Natalja Kitam.
Ainsaks kakskeelseks väljaandeks, kust pärast aprilli rahutusi ei tulnud mingeid kuuldusi sisemise pinge kasvust, sai Postimees. "Mina olen alati usaldanud meie ajakirjanikke ja teadnud, et nemad tegelevad ajakirjandusega, mitte poliitikaga. Ning ma ei pidanud pettuma," ütles Den za Dnjom-ile Postimehe peatoimetaja Merit Kopli.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 6 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele