Autoarmastajatest eestlaste üha kasvavad sissetulekud lubavad siinmail ka luksusautosid müüma hakata - alles hiljuti teatas vormelirajast unistav Urmas Põld, et hakkab kalleid tuuningautosid müüma, eile avas senini Volkswageneid, Škodasid, Renault'sid ja Daciaid müünud Andres Sarri luksusautodele keskenduva salongi.
Esialgu plaanib Sarri uues salongis Lamborghinisid, Bentleysid ja Lotuseid müüma hakata. Kuigi Sarri esindatavasse Volkswagen-Audi gruppi kuulub ka Bugatti, siis vähemalt esialgu see Tallinna salongi müügile ei tule: põhjuseks ka majandusbuumi oludes liig kõrge hind - uue Bugatti eest tuleb välja käia vähemalt 20 miljonit krooni.
Ühena esimestest uue aja Eestis tehase erastanud Andres Sarri ongi mees, kes on õigel ajal õiges kohas. Eesti äriliidrid iseloomustavad teda kui meest, kes jõuab palju ja õigesti. Ning ilmtingimata ühena esimestest.
Sarri oli üks esimestest, kes Lohusalu kaunile poolsaarele pilgu peale viskas.
Sarri oli üks esimestest, kes enesele mootorjahi soetas.
Ka Eesti Maksumaksjate Klubis oli Sarri üks esimestest ning novembris 1992 said Eesti Talleksi erastanud Sarrist ja Baltika erastanud Meelis Milderist esimesed ettevõtjad, kes vabas Eestis oma õiguste kaitseks välja astusid.
Sarri ja Milder kutsusid toona koguni ajakirjanikud kokku pressikonverentsile, kus nõudsid riigilt selgust, milliseid garantiisid annab riik eraettevõtjale, kes on avalikul erastamiskonkursil aktsionäride raha eest ostnud riigile kuuluvat vara.
Samas oli Sarri ka üks esimestest, kes oma vitsad (Arengupanga näol) eelmise majanduslanguse ajal kätte sai.
Üks esimestest oli Sarri ka veidravõitu pankrotiprotsessides. Nimelt algatas Tallinna linnakohus 1996. aastal Eesti Talleksi vastu pankrotimenetluse, kuna Eesti Kütus, kellega Eesti Talleks Esoili erastamisel konkureeris, otsustas 160 000kroonise võla kohtu kaudu sisse nõuda. Ajutine pankrotihaldur selgitas küll kolme päevaga välja, et makseraskusi firmal pole, ja menetlus rauges, kuid kahjud olid suured.
Edaspidiste samalaadsete rumalate protsesside ära hoidmiseks muudeti seadusandlust ning praegu ei saa pisisummadega pankrotiprotsessi algatada.
Muide, suurem tagasilöök tabas Sarrit ka eelmise aasta lõpul, mil ta end juba KIA täieõigusliku diilerina tunda võis, kui naabrimees Jüri Käo tal magusa suutäie nina eest napsas. Kuid eks ole Käogi üks esimestest.
Selle aasta alul otsustas ettevõtja Andres Sarri ka poliitikuile raha annetada. 18. jaanuaril andiski ta Rahvaliidule 200 000 krooni.
Huvitava kokkusattumusena kandis täpselt samal päeval täpselt sama summa täpselt samale erakonnale ka Sarri äripartner Peeter Värnik. Pea kuu aega hiljem, 7. veebruaril andis kumbki mees Rahvaliidule veel 100 000.
Reformierakonnale annetamisel mehed enam sünkroonis polnud: kui Sarri annetas oravatele 200 000 krooni 24. jaanuaril, siis Värnik tegi seda alles 26ndal. Ning kui Sarri tegi reformistidele 100 000kroonise annetuse 8. veebruaril, siis Värnik oli seda juba päev varem teinud.
Eesti Ekspressi andmetel annetas seekordsete riigikogu valimiste eel kahele parteile kaheksa ärimeest - Märt Vooglaid, Toomas Luman, Tiit Aava, Endel Siff, Andres Sarri, Peeter Värnik, Kaido Jõeleht ja Väino Kaldoja.
Sealjuures on aga huvitav, et nii nagu Sarri ja Värnik, otsustasid ka Vooglaid, Aava ja Siff raha anda just oravatele ja rahvaliitlastele! Millest säärane huvitav valik? Mis on neil parteidel ühist? Või milles nad vastanduvad? Kas äkki on ühine joon, et just nimelt need erakonnad on alati valmis koalitsiooni heitma. Ükskõik kellega? Kas Rahvaliit on vaese mehe Reformierakond?
Rahvaliitlane Tiit Tammsaar puhkeb selliste küsimuste peale naerma. "Vaadates viimaseid avaldusi (Rahvaliit nõuab minister Langi tagasiastumist - toim.) kindlasti mitte," naerab napilt-napilt riigikogust välja jäänud ning Pjotr Sedini vineerivabrikut juhatav Tammsaar. "Aga kui see võimalus (koalitsiooni asumine - toim.) on, ei ole ühtki erakonda, kes sellest kergekäeliselt loobuks. Ainult koalitsioonis saab valijatele antud lubadusi ellu viia!"
Seega - toeta neid, kes alati võimul.
Minul temaga töö- või ärialaseid kokkupuuteid ei ole, tunnen teda hobi kaudu, kuulume mõlemad juba pikki aastaid jahimeeste seltsi juhatusse. Jahimehena on ta kirglik, tema on Eesti jahimeestest kõige rohkem maailmas jahil käinud jahimees. Kirglik jahimees, võtab tõsiselt, kiindumusega. Vaadates, kui palju tal aega jahile kulub, arvan ma, et tal selle teise jahi, mootorjahi, jaoks küll aega ei jää (naerab).
Tema sõnal on kaalu, tühje sõnu ei tee, ka ühiskondlikus korras, ta on aktiivselt aidanud teha relvaseadust. Kui palju ühiskonnas ikka neid inimesi on, kes relvaseadust teha suudaks?
Viimasel ajal puutume harvem kokku, isiklikult tunnen teda pikalt. Kui nüüd meenutada, siis võib olla Sarri mootorjaht oligi üldse esimene, millel mina iseseisvas Eestis käisin… See oli üle kümne aasta tagasi. Sarri oli Tallinna jahtklubi üks esimesi liikmeid. Tal on kolm suurt kirge: merendus, jahindus ja kokandus.
Kindlasti ongi Sarri puhul tegemist Eesti majanduse ühe alustalaga. Talle omasel moel toimetab Andres ilma kaagutamata, ka higistamata, ja saab üllatavalt palju tehtud. Seda mitte ainult äris. Peale kõige on looja teda õnnistanud eripärase mõtlemisinstrumendi ja sooja südamega.
Mul on kodus oma Lamborghini olemas. 15 aastat tagasi ostsin. Keskküttekatla õlipõleti. Siiamaani ei ole alt vedanud. Andrese kohta oskan ainult head öelda.
Olime omal ajal esimesed erastajad, katseline privatiseerimine, meie jaoks kirjutati seadused, aasta siis oli 1990 ja riik ENSV, sisuliselt olime ühel hetkel sunnitud seljad kokku panema ja oma probleemidega seadusandja poole pöörduma. Me oleme ka ühe aastakäigu mehed.
Meil oli ka oma väike pank, saime seal oma ootuspärased vitsad kätte… Oleme ikka mitu puuda soola koos ära söönud. Praegu on ta aktiivsest ühiskonnaelust kõrvale tõmbunud, elab perele ja äridele. Ma võiksin pidada teda oma väga heaks sõbraks.
Ei, mina ei käi ei merel ega jahil, küll aga soovitas ta meile Aafrikat, nüüd oleme perega Aafrikat avastanud.
Me ei ole pidanud seda (Ferrari müügisalongi rajamist - toim.) otstarbekaks, neid hoitakse Alfa-Romeost ja Fiatist selgelt lahus, me oleme kunagi luksusautodega proovinud, kuid sellest oli rohkem kahju kui kasu.
Aga Sarri on hästi sihikindel olnud ja liigub sammhaaval oma eesmärgi poole.