Davidi sisemise maailma hetked

"Siseimpeerium" ei olnud autoril algselt plaanitud filmina. Ta lihtsalt teostas oma pähetulevaid ideid, kasutades paindlikku digitaaltehnikat, filmis üles juhuslikke episoode ja mõtteid, millel polnud omavahel seost. Esimeseks episoodiks oli Laura Derni monoloog vaikiva psühholoogi juures. Aja möödudes tuli Lynchil idee, kuidas erinevad tükid võiks seotud olla ja ta jätkas juppide filmimist, kuni tal oli see, mida võime nüüd kinodes näha. Siiski ei ole väited, et Lynchil ei olnud filmima hakates mingit stsenaariumit lõpuni tõesed - ta pani iga episoodi ideed kirja ja alles siis asus filmima.

Filmi üldloos avastab noor näitlejanna, et armudes ekraanipartnerisse, jäljendab ta oma elus filmi sündmuseid. Olukorra teeb keeruliseks teadmine, et filmitakse uusversiooni Poola filmist, mis ei valminud kunagi tragöödia tõttu, millest keegi ei räägi. Kõik märgid näitavad, et filmiprojekt on needuse all.

Filmi nimi tekkis, kui Lynchil vestles Laura Derniga ja too mainis, et tema abikaasa on pärit Inland Empirest, piirkond Los Angelese maakonnast idas. Lynch on hiljem tunnistanud, et lõpetas sel hetkel naise jutu kuulamise ning tema peas jäid kumisema vaid sõnad Inland Empire. Talle meeldisid mõlemad sõnad. Lõpuks otsustas ta kasutada seda filmi pealkirjana.

David Lynch toob ekraanile tagasi näitlejaansambli, keda ta on ka varem harjunud kasutama erinevates rollides alates "Twin Peaksist". Taas on ekraanil ikoonilised jänesed, uksed, mis avanedes ei vii kunagi sinna, mille järel nad sulgusid, lõputud kardinad, identiteedimutatsioonid ja kõik see, milleks on ainult Lynchi fantaasia võimeline.

Filmilindi surma ennustav ja HD-videotehnoloogia võimalusi ülistav autor esitles filmi Veneetsia filmifestivalil, kus ta pärjati elutöö auhinnaga ning "Siseimpeerium" on just selline film, millega pühitseda elutööd.

Muuseas, stseenis, kus Jeremy Irons räägib lavatehnikuga läbi megafoni, et ruumi veidi pimendada, on talle vastav tehniku hääl David Lynchi oma.