Rohkem töökäsi, mitte juhte

Lääne-Eesti ettevõtted kavatsevad järgmise kolme aasta jooksul suurendada oma töötajate arvu keskmiselt 7% ehk kolme maakonna kohta kokku 4500 inimese võrra, selgus TÜ Pärnu, TTÜ Kuressaare ja TLÜ Haapsalu kolledži Lääne-Eesti ettevõtete (Pärnu, Saare ja Lääne maakond) tööjõuvajaduse ja töötajate koolitusvajaduse uuringust.

Arvestades, et osa töötajaid lahkub vanaduse või töövõimetuse tõttu või kolib mujale, on tegelik vajadus uute töötajate järele suuremgi.

Hinnanguliselt võib see ulatuda 10 000 töötajani, millest veidi üle poole oleks vaja Pärnu maakonnas. Töötajate arvu suurendamise põhjustena tuuakse välja oodatav nõudluse ja toodangumahu kasv ja tegevuse laienemine. Ametialade arvestuses nähakse väikseimat kasvu juhtivtöötajate seas. See on loogiline, sest laienemisel ja töömahu suurenemisel ei ole enamasti vajalik suurendada juhtkonda ülejäänud töötajatega võrdses proportsioonis.

Pärnu- ja Läänemaa ettevõtted kavatsevad kõige enam suurendada spetsialistide ja Saaremaa ettevõtted lihttööliste arvu. Seega eeldatakse Pärnu- ja Läänemaal kiiremat kasvu kõrgema ning Saaremaal madalama kvalifikatsiooniga töötajate osas. Põhjuseks võib olla, et Pärnu- ja Läänemaa kasutavad rohkem uusi tehnoloogiaid, teiselt poolt on Saaremaa ettevõtted väiksemad.

Võib prognoosida, et järgnevate aastate jooksul kasvab teenindussektori osatähtsus hõives, eelkõige kaubanduses ja äriteeninduses. Tööhõive kasv neis harudes sõltub olulisel määral ka majanduse kasvukiirusest.

Tööstussektoris on tööjõuvajadus väiksem, tööjõukoguse olulist suurenemist plaanivad vaid puidu- ja paberitööstuse ettevõtted. Põllumajandusega tegelevad ettevõtted näevad töötajate arvu vähenemist.

Tööjõupuuduse vastu aitaks, kui tööjõu kvantiteet ja kvaliteet regioonis paraneks. Et tööjõud piirkonnast ei lahkuks, tuleb muuta kohalik töökeskkond atraktiivsemaks ning tõsta palka.

Palgataseme kasv saab pikaajaliselt tulla tootlikkuse tõusust, mis omakorda eeldab tootmise suuremat efektiivsust.

See omakorda vajab peale kapitaliinvesteeringute ka tööjõu kvaliteedi tõstmist, milleks on vajalik kutse- ja rakenduskõrghariduse areng Lääne-Eestis.

Autor: Kristjan-Olari Leping