• OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,58%8 791,8
  • Nikkei 225−0,11%38 445,57
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,85
  • OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,58%8 791,8
  • Nikkei 225−0,11%38 445,57
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,85
  • 27.07.07, 11:13
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Paldiski sadam murrab transiidikoridori Hiinasse

3. augustil avatakse Paldiski Põhjasadamas uus transiidikoridor, mille kaudu hakkavad liikuma algul Vene-Rootsi vahelised, hiljem ka Hiinast pärit konteinerveod, kirjutas Den za Dnjom.
Paldiski Sadamate ASi juhatuse esimehe Robert Antropovi väitel on see sadama jaoks üks olulisemaid projekte. Ta selgitas DDle, et laev hakkab käima Rootsi vahet kaks korda nädalas ning konteinerites veetakse nii paberit, puitu kui terast. Selle projekti raames hakkab Paldiski sadama kaudu oma kaupa vedama ka Rootsi mööblikontsern IKEA. Kuna enamik tema mööblitehastest asub Hiinas, on sadamal kavas pikendada transiidikoridori Moskvast Šanghaini. Praegu pidi seal valitsema terav konteineripuudus. Kui õnnestub konteinerid Moskva kaudu Šanghaisse toimetada, siis sealt tuleks IKEA mööbel raudteed pidi Euroopasse. Sel juhul saaks Paldiski sadamast ühtlasi ka IKEA sorteerimisladu. Kui palju see ladu töökohti annaks, ei soostunud Antropov esialgu ütlema.
Antropovi arvates oleks ka mõttekas ühendada praegu eraldi ettevõtetena töötavad Paldiski põhja- ja lõunasadamad. Neist esimene on erakätes, teine aga osa riigile kuuluvast äriühingust Tallinna Sadam. Tallinna Sadama nõukogu liige Märt Vooglaid kommenteeris DDle, et Lõunasadama poolt on tõesti ühinemise vastu huvi tuntud ja ta ise peab sadamate ühendamist ka võimalikuks, kuid samas mingit väga suurt tulu sellest Tallinna Sadamale ei tõuseks. Antropov aga on veendunud, et pikemas perspektiivis oleks sellest kasu. Kui võtta näiteks vastu äridelegatsioone Jaapanist või Hiinast, imestatakse sageli, miks on nii väikeses riigis nii palju eri omanikega sadamaid. Ühinenud sadamaid võiks tema arvates nimetada lihtsalt Eesti Sadamaks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 28 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele