Lavastaja Tõnu Lensmendi sõnul on tegemist teemaga, mis teda juba kümme aastat saatnud on. "Nüüd istusid kaks endist kursusekaaslast Lensment ja Keil maha ja vormistasid selle loo ära," räägib lavastuse produtsent Kristiina Kütt.
Lavastuse teksti on William Shakespeare'i näidendite põhjal kirjutanud Andres Keil, kes esitab näitemänguga küsimuse: ajad muutuvad, kuid kas meie muutume koos nendega? Vastuseid otsib ta viieteistkümnenda sajandi Inglismaalt, kus võitlevad kaks leeri - Punased ja Valged Roosid. Mõlemad on veendunud, et neil on õigus troonile, õigus võimule. Ja sellega koos käivale rahale, maavaldustele, kaunite daamide soosingule.
Kristiina Küti sõnul peaks see lugu aitama meelde tuletada, kui jälk on ikkagi kemplemine võimu pärast, milliste tagajärgedeni see võib viia. "Nagu ütleb Buckinghami osatäitja Sulev Teppart - ei ole vahet, kas see sünnib pärimisõiguse järgi või demokraatiat mängides," lisab produtsent.
See on minevikust tänapäevani silla tõmbav lugu, hoiatav ja jõuline. Samas on ta selles lavastuses kohati ka kuratlikult naljakas, sest ülev ja madal käivad ikka käsikäes ning koledus ei ole kerguseta.
"Leigo on koht, millel on meeletult tugev oma aura," põhjendab Kristiina Kütt mängupaiga valikut ja ühtlasi seni muusikale keskendunud Leigo festivali laienemist teatri mängumaale. Johtuvalt peremehe ja perenaise isikust on Leigo talu alati olnud avatud kultuuriruum, kus 21. sajandi alguses kohtuvad vana hea maa sool ning uus, avatud mõtlemine. Küti sõnul on seal Valgamaa küngaste ja järvesilmade vahel kultuur kõikjal inimeste ümber ja nende sees ning seal on hea olla ja kunsti teha. Kui need tingimused on täidetud, siis peaksid olema loodud ka eeldused, et tehtavat kunsti oleks hea vaadata.
"See on vähemasti selle suve, tegelikult ka seni kestnud sajandi suurim vaatemäng Eesti (vabaõhu)teatris," toob Kristiina Kütt välja põhjuse, miks arvukatest vabaõhulavastustest just "Rooside sõda" vaatamiseks valida. Lisaks saab mõelda ja naerda ning ennast lihtsalt hästi tunda.
Lavastus on osa suvisest festivalist Valgamaal Leigo talus.
Autor: Ülle Hallik