Petis komistas suuravastuse otsa

Lõuna-Korea tüvirakuuurija Hwang Woo-suk jäi mullu valetamisega vahele, kui Seouli riikliku ülikooli uurimiskomisjon tegi kindlaks, et mees oli teadlikult võltsinud patsiendispetsiifiliste embrüonaalsete tüvirakkude kohta käivaid andmeid.

Pettus põrmustas tüvirakuravi väljatöötamise lootused. Tüvirakkudest peaks põhimõtteliselt olema võimalik kasvatada ükskõik milliseid keha kudesid.

Hwang suutis laboris viia naise munarakke partenogeneesi, kus sperma poolt viljastamata munarakust areneb varajane embrüo ning seejärel nendest munarakkudest eraldada tüvirakke, kirjutas The Guardian.

Seda on püüdnud saavutada paljud teadlased, sest nii on võimalik luua inimkudesid, mis on geneetiliselt munarakudoonori omadega identsed. Seega ei pea kudede siirdamisel kartma immuunsüsteemi poolt esile kutsutud äratõukereaktsiooni.

Hwangi töid võttis vaagida Harvardi ja Cambridge ülikooli teadlastest moodustatud uurimisrühm, mis leidis, et mõned tüvirakuliinid peavad olema pärit viljastamata munarakkudest, mitte kloonitud embrüost, nagu Hwang oli väitnud.

Komodo varaan ja vasarhai suudavad neitsina sigida. Inimese munarakud suudavad väga harva ilma viljastumata jaguneda, aga sellisel moel arenenud embrüoid tabab emakas äratõuge.

Harvardi ülikooli tüvirakuinstituudi teadlase George Daley juhitud uuring tõi lõpuks päevavalgele, kuidas Hwangi katsetes tüvirakuliine saadi. Analüüsi kokkuvõtted ilmuvad ajakirjas Cell Stem Cell. Daley' sõnul võib avastusest olla kasu rakuasendusteraapiate väljatöötamisel.

Juulis väitsid USA ja Venemaa teadlased, et on suutnud viljastamata munarakust saada embrüo tüvirakke.

Professor Miodrag Stojkovic, kes 2005. aastal suutis esimesena Suurbritannias kloonida inimembrüo, ütles, et munarakkudest saadud tüvirakkudest võib meditsiinile olla suur mõju. "Nii on võimalik luua patsiendi enda tüvirakke, sest naise munarakkudest eraldatud DNA on geneetiliselt naisega täpselt identne."