Embrüonaalsetel tüvirakkudel on võime
spetsialiseeruda ja areneda erinevateks kudedeks ja organiteks. Juba välja
arenenud rakud uuesti ümberspetsialiseeruda ei saa. Seepärast ongi selliste
rakkude järele suur nõudmine – tüvirakud võivad asendada kudedes haiguse
tagajärjel hävinenud rakke. Täiskasvanutel nii võimsa arengupotentsiaaliga rakke
pole. Embrüotest saaks neid rakke küll – aga kas on eetiline kasutada
algavat elu haiguste ravimiseks?
Embrüonaalsete tüvirakkude kasutegurit kudesid hävitavate haiguste nagu näiteks Parkinsoni tõve ravil ei saa alahinnata. Paraku on kõik embrüonaalsete tüvirakkude uurimisega tegelevad teadlased hädas avalikkuse vastuseisuga embrüote kasutamisele. Küsimus muutub isegi poliitiliselt oluliseks, kui tegemist on riigi poolt rahastatavate teadusprojektidega, vahendas bioresearchonline.com.
Dartmouthi eetikainstituudi ja meditsiinikolledži professor Ronald M. Green analüüsib oma hiljuti avaldatud uurimuses embrüonaalsete tüvirakkudega seotud moraalseid probleeme ning püüab leida tüvirakkude saamiseks alternatiivseid meetodeid, mis ei hävitaks elavaid looteid.
Juunis ajakirjas Nature Reviews Genetics avaldatud artikkel toob välja kuus võimalikku uurimissuunda: kunstlik rakutuuma ülekandmine, partenogenees (embrüote arenemine viljastamata munarakust), blastomeeride ühekaupa kasvatamine, keharakkude taandarendamine tüvirakkudeks ning surnud või ebanormaalsete embrüote kasutamine.
"Ma usun, et saame embrüonaalseid tüvirakke edasi uurida ka oma kaaskodanike tundeid riivamata," arvas Green. "Nii välja töötatud rakud oleksid analoogsed näiteks universaalsele 0-grupi verele, mille kasutamisele keegi vastu ei vaidle."
Blastotsüst, millest tüvirakke saadakse, on kolme- kuni viiepäevane embrüo, mis pole veel emakasse kinnitunud. "Kuna paljud inimesed arvavad, et normaalne inimese blastotsüst on moraalselt kaitset vajav, peame leidma meetodid, mille abil tüvirakke eraldada kas blastotsüste hävitamata, või vältima normaalsete blastotsüstide kasutamist," ütles Green.
Artikkel seletab nende kuue meetodi taga olevat teadust ning probleeme, millest tuleb üle saada enne meetodite kasutuselevõttu. Kuigi ka ükski neist meetodeist pole päriselt vaba eetilistest ja poliitilistest muredest või teaduslikust keerukusest, usub Green, et siin võib ehk leiduda lahendus tüvirakkude kasutamise probleemidele.