Kas euro seljatab dollari?

Ameerika võlgneb oma juhtpositsiooni maailma rahanduses suuresti dollarile, millel on rahvusvahelise rahaühiku staatus. Kuid ameeriklaste tohutu kulutamine on dollari mainet õõnestanud ning dollari ülemäärane pakkumine maailmaturgudel langetab selle hinda. Euro on dollari suhtes kõrgeimal tasemel ja keskpangad on suurendanud euro osakaalu oma reservides.

Ameerika finantsüleolek 21. sajandil meenutab Suurbritannia positsiooni maailma rahanduses sada aastat tagasi. Enne I maailmasõja puhkemist 1914. aasta augustis oli naelsterling rahvusvaheliste tehingute tegemisel eelistatuim valuuta, nagu dollar on praegu. Dollar tõukas naelsterlingi maailmavaluuta troonilt, saavutades sama laitmatu maine ja jäädes truuks kullale. Ja ikkagi kulus kümme aastat, et tõusta naelaga võrdseks rahvusvaheliseks vahetusvahendiks.

Hiljutine kogemus euro kui ametliku valuutareserviga on ses mõttes õpetlik. Aastail 2000-2005 kaotas dollar oma väärtusest euro suhtes üle veerandi. Eurodes hoitavad rahvusvahelised reservid kasvasid 18 protsendilt 24-le, dollari osakaal langes 71-lt 66-le. Euro on dollariga võrreldes selgelt tõusnud, kuid see pole revolutsiooniline muutus.

Mis võiks dollarile surmahoobi anda? Kui näiteks Hiina äkiline ja ulatuslik dollarimüük on ebatõenäoline, siis Esimese maailmasõja puhkemisele sarnanev suur vapustus võib küll panna maailma uut vahetusvahendit otsima. Näiteks terrorirünnak, mis lööb segamini arvutipõhise pangandussüsteemi. Suure arvu elektrooniliste dokumentide häving võib dollari usaldusväärsuse hävitada. Ent see õnnestaks samamoodi ka eurot.

Mis siis dollari asemele võiks tulla? Võib-olla teeks siis comeback'i kuld, see füüsiliselt vastupidavaim väärtuse säilitaja.

Autor: William L. Silber