Komsomolskaja Pravda otsib Balti riikide ärile rahastajat

"Meie jaoks ei oma tähtsust, kas investorid tulevad Venemaalt, Eestist, Lätist või Rootsist. Määravaks saab partnerite äriline ühtesobivus aga samuti kaasatavate investeeringute potentsiaalne maht," teatas Komsomolskaja Pravda Kirjastusmaja peadirektor Vladimir Sungorkin pressiteates.

Laienemisprojekt näeb ette kohalikele turgudele trükimeedialisade ja Balti riike katva venekeelse internetportaali loomist. Kirjastuse hinnangul on Lätis, Leedus, Eestis, Soomes ja Rootsis kokku umbes 2,5 miljoni inimest, kes võiks olla nende lugejad.

Alates 2007. aasta algusest juba tegeleb projektiga Tallinnas registreeritud ettevõte SKP Media, millest 25% kuulub Komsomolskaja Pravda Kirjastusmajale. Nimetatud ettevõte organiseeris ajalehe Komsomolskaja Pravda väljaandmist Põhja-Euroopas.

Otsitavale investorile võidakse müüa SKP Media juhtkonna käes olevatest aktsiatest 30 kuni 50 protsenti.

"Tahame rõhutada, et meie projekt kuulub avatud, läbipaistvate ja eranditult kommertsalustel tuginevate hulka. Mõned Balti poliitikud ehmusid pärast meie tulekut Balti riikidesse ning hakkasid Vene lehte iseloomustama kui Kremli vajatud ideoloogilist relva," kommenteeris Sungorkin.

Sungorkini sõnade kohaselt on Komsomolskaja Pravda Kirjastusmajal olnud üsna laialdane koostöökogemus välismaiste investoritega. Alates 2002. aastast oli ajalehe aktsionär Norra firma A-pressen, mis hiljuti lahkus ärist, müües oma 25protsendise osaluse vene poolele. Norralased said sealjuures üsna suure kasumi. Mõned analüütikud hindasid seda viiekordseks võrreldes mitme aasta jooksul tehtud investeeringutega 10 miljoni dollari ulatuses.

SKP Media juht Igor Teterin ütles, et euro tulek, mistõttu lokaalsed turud ühinevad ülebaltiliseks turuks, kajastub vältimatult ka meediaturul. Samas leidis Teterin, et Balti riikide suured päevalehed ei suuda kasvada ülebaltiliseks. "Mitte ükski regiooni suurtest rahvuslikest ajalehtedest, nagu näiteks Diena Lätis, Lietuvos Rytas Leedus või Postimees Eestis, ei suuda saada üldbaltiliseks seoses keelebarjääriga," ütles Teterin. Komsomolskaja Pravdal on aga tema sõnul tõsiseid šansse kogu regiooni turu hõivamiseks.

Postimees ei plaani Lätti ja Leetu laieneda, kuna see tähendaks 200miljonilist kahjumit aastas.

"Meil ei ole plaanis Lätti ja Leetu laieneda," ütles Postimehe väljaandja ASi Eesti Meedia tegevjuht Mart Kadastik. Äripäeva arvestuste kohaselt tooks nii Läti kui Leedu leht 100 miljonit krooni kahjumit aastas ning pole teada, mitu aastat järjest, selgitas Kadastik.

"Komsomolskaja Pravdal on mingi publik Eestis kindlasti olemas, aga normaalseks äriprojektiks siin küll ruumi ei ole," ütles Kadastik. "Kõik vene lehed, mis on tehtud siinse maitse järgi, kiratsevad."

Autor: ÄP