• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksud Norrast hullemad

    Mitmed autoriteedid on toonud tööjõu välisriiki liikumise peapõhjuseks koduturul makstava madalama töötasu, mille tingib madal efektiivsus. Sellega on ühiskonnas loodud arvamus, justkui meie ettevõtjad ongi need, kelle saamatusest teenivad inimesed väiksemat töötasu, võrreldes teistes riikides analoogilise töö tasuga. Kas see ka tegelikult nii on?
    Pärast mõningast analüüsi jõudsin järeldusele, et madalamat töötasu mõjutab majandamise efektiivsusest enam meie riiklik gigantomaania. Suuremate naabritega sarnanemise soovist oleme delegeerinud avalikule sektorile kõik need funktsioonid, millest osa on sageli taskukohased ainult suurematele riikidele.
    Kas püüda hüpata üle oma varju või oleks mõttekam leida meie oma, väikeriigile omane haldusstruktuur, mis võimaldaks pakkuda pigem vähem, aga paremat teenust elanikkonnale.
    Tundub, et eelistame kvantiteeti kvaliteedile. Enamasti tuuakse millegi ebaõnnestumise põhjuseks ressursi puudust. Nii väidetakse ekslikult, et liiklusõnnetuste sagenemist põhjustab ebapiisav politseinike arv, ravijärjekordi tingib aga meditsiinitöötajate puudus. Avaliku sektori madalast efektiivsusest on kujunemas üks tõsisem takistus Eesti majanduse konkurentsivõimele.
    Võrdlesin Norra ja Eesti rahvusvaheliste kaubavedudega tegelevate ettevõtete tegevuskulusid. Võrdse netotulu juures osutub tööjõukulu maksukoormus meie ettevõtetele tunduvalt kõrgemaks. Minu üllatuseks teenib sama tööjõukulu juures Norra ettevõtte palgal olev autojuht ca 10 protsenti suuremat netotulu kui Eesti ettevõtte palgal autojuht. Kes siis ei nõustuks vahetama töökohta, kui tegelik töökeskkond (rahvusvahelised kaubaveod) jääb samaks, netoteenistus aga suureneb 10 protsenti? Nimetatud põhjusel lahkub üha enam autojuhte Eesti ettevõtetest, võttes endaga kaasa osakese meie riigitulust.
    Turg toimib konkurentsis. Et meie majandus oleks rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, tuleks tööjõuturu reeglid võrdsustada konkurentide omadega. Tööjõukulu maksustamisel on selles väga oluline osa. Kas pole viimane aeg tööjõukuludelt makstavaid makse vähendada ja parandada seejuures avaliku sektori efektiivsust? Vastasel juhul võib meie imetlustvääriv SKP kasv muuta peagi oma märki. Sotsiaalmaksu kärpimisega võiks alustada juba 2008. aastal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinn börs jätkas nädalat tõusuga
Pro Kapitali ja Coop Panga eestvedamisel tegi Tallinna börs täna 0,51% tõusu. Rohelises sulgusid ka Vilnius +1,29% ja Riia +0,04%. Benchmark indeks kerkis 2,08%.
Pro Kapitali ja Coop Panga eestvedamisel tegi Tallinna börs täna 0,51% tõusu. Rohelises sulgusid ka Vilnius +1,29% ja Riia +0,04%. Benchmark indeks kerkis 2,08%.
Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Elektri hinna korvamiseks mõeldud summad kasvavad 125 miljoni euroni
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.