Augusti algul viitas panga juht Jean Claude Trichet inflatsioonist kõneldes vajadusele olla "äärmiselt tähelepanelik". Kõigil kaheksal juhul, mil Euroopa Keskpank 2005. aastast alates intresse on tõstnud, on just see sõnapaar panga kavatsustest selgelt märku andnud.
Viimastel nädalatel on aga USA küsitava väärtusega kinnisvaralaenudest veerema läinud usaldus- ja laenukriis eurotsooni intressitõusu küsimärgi alla seadnud. Paljud pangad, sealhulgas UBS, Deutsche Bank ning RBS, prognoosivad intressitõusu edasilükkumist.
Põhjuseks teadmatus, kui suureks USAst hargnema hakanud kriisi negatiivne mõju võib Euroopas kujuneda. Pole teada, kes keerulistesse investeerimisinstrumentidesse ümber pakitud riskantseid kinnisvaralaene garanteerib ning kui suur on tegelik kahju.
Saksamaa WestLB panga juht Alexander Stuhlmann hoiatas nädala hakul, et paari Saksa panga probleemid USA kinnisvaralaenudega riskivad laenukraanid kinni keerata ka teistele Saksa pankadele. "Turul on tunda välispankade vastumeelsust Saksa pankadele laenu anda," tsiteeris teda Financial Times.
Suurbritannia HSBC Holdings Plc tunnistas aga eile, et Euroopa turuväärtuselt suurim pank ei leia investoreid, kes pangale pikemalt kui üheks päevaks laenu söandaks anda.
Tõsise kriisi kartused hakkasid maad võtma, kui Saksamaa valitsus päästis paar nädalat tagasi kollapsist Düsseldorfis asuva IKB Deutsche Industriebank AG, mille võimalik kahju investeeringutest USA kahtlastesse kinnisvaralaenudesse hinnati 3,5 miljardile eurole. Läinud reedel sai kriisiabi teinegi Saksa pank - Landesbank Sachsen Girozentrale. Kokku 17,3 miljardit eurot, et ära maksta oma USA halbade kinnisvaralaenudega tagatud väärtpaberitesse investeerinud finantsüksuse võlad. Sarnaseid bilansist väljas, kuid suurte rahaliste kohustustega seotud investeerimisüksusi on teistelgi Saksa pankadel, mis on riigiabi kadudes ning madalate intresside perioodil otsinud uusi suurema tootlikkusega (riskantsemaid) tuluallikaid.
Maailma keskpangad on viimastel nädalatel turule pumbanud sadu miljardeid eurosid lisaraha, et pankadevahelised laenuintressid liiga kõrgele ei kerkiks. Eile süvenesid turgudel juba ootused, et USA keskpank võib kriisi lahendamiseks ka laenuintresse langetada.
Euroopa Keskpank teatas samas, panga seisukoht pole augusti algusest alates muutunud. Nii võib 25 baaspunti suurune intressitõus septembris siiski toimuda, kuna inflatsiooniriski pole finantsturgudel toimuv muutnud. Ka raha pole turult kadunud, pole vaid usaldust seda välja laenata. Samas võib intresside tõstmisest loobumine külvata turgudel uusi kartusi seni veel avalikuks tulemata riskidest.