Stalini lapselaps tundis päritolu üle uhkust

Galina Džugašvili suri eile poole kuue paiku õhtul Moskva sõjaväehaiglas. Mitmete aastate jooksul oli talle elu päästmiseks tehtud seeria operatsioone.

Galina oli Stalini vanema poja Jakov Džugašvili ja 1967. aastal surnud balletiartisti Julia Meltseri tütar. Ta sündis Moskvas, kus lõpetas Moskva riikliku ülikooli filoloogiateaduskonna. Hiljem töötas Stalini lapselaps kirjandusinstituudis. Tema sulest on ilmunud kolm ilukirjanduslikku raamatut ning mälestusteraamat „Suure juhi lapselaps: taat, isa, Ma ja teised.“

Galina Džugašvili nägi oma isa viimast korda kolmeaastasena, see on enne seda, kui isa läks sõtta. Peale isa surma kaotas tüdruk ka ema, kuna naine arreteeriti. Sellega andis Stalin veel kord mõista, et poeg ja tema pere ei eristu millegagi teistest. Galina ema oli vangis poolteist aastat ja tuli sealt välja lumivalgete juustega.

Galina abiellus Alžeeriast pärit matemaatikuga, kes töötas hiljem rahvusvahelise eksperdina. Nad elasid koos 37 aastat, millest esimesed seitse aastat püüti tulutult abielu registreerida. „Loomulikult tahtsin käia tema kodumaal,“ meenutas Galina, „kuid minu perekondlike sidemete tõttu oli see võimatu. Õnnestus läbi isiklike tuttavate saata kiri Juri Antropovile. Siis tegeles kõigega KGB. Anti luba abielu registreerida, kuid ühel tingimusel: et Galina Džugašvili ja tema poeg ei lahkuks kunagi Nõukogude Liidust.“

Galina sai esimest korda oma mehe kodumaale sõita alles pärast perestroika-aega. Enne seda nägi ta abikaasat väga harva. „Inimese kombel hakkasime mehega elama alles 20 aastat pärast abielu sõlmimist,“ rääkis naine. Teiseks põhjuseks, miks Galina Nõukogude Liitu jäi, oli tema invaliidist poeg, kes vajas spetsiaalset ravi.

Galina Džugašvili ei muutnud oma perenime seetõttu, et pidas nimevahetust isapoolse suguvõsa reetmiseks. „Satlin oli minu ainus vanaisa. Teist, emapoolset, ma ei näinud, ta suri enne minu sündimist. Stalin – minu taat, minus voolab tema veri. Kuidas ma saaks teda mitte armastada?“ rääkis ta.