Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kinnisvaramuinasjutt sai läbi

    Viimaks hakkab Eesti kinnisvaraturg alluma üldistele majandusreeglitele - imesid enam ei juhtu ning hulljulged lõpetavad rüütliks löömise asemel korraliku kahjumiga.
    Ajalehearhiivides tuhlates selgub, et kinnisvarakriise on taga aetud juba 10 aastat. Ometi on teadlikult välditud kriisi defineerimist. Ka siin pole seda mõtet tegema hakata, küll aga tasub veidi vaadelda, mis siis turul täpsemalt toimumas on.
    Kinnisvaraturul on rasked ajad. Esiteks: intressid on tõusnud. Kunagisest 2protsendisest Euriborist on saanud ligi 4,7. Tarbijate ostujõud on seeläbi langenud ligi 30 protsenti. Praegu 30aastase tagasimaksegraafikuga miljon krooni laenates on kuumakse 5500 krooni. Paar aastat tagasi oleks sama kuumaksega saanud teenindada ligi 1,4 miljoni kroonist laenu. Tõsi, palgatõus taandab küll intressitõusu, kuid superkiiret kinnisvara hinnatõusu mitte.
    Teiseks: pangad tulid tagasi mõistusele. Üks tuntud kommertspank andis vahepeal kolmandiku laenudest välja reegleid eirates. Tollal tegelikult laenukõlbmatud inimesed kvalifitseeruksid ilmselt alles praegu. Ehk karmi konkurentsi tingimustes vähendati müüginumbrite edendamise nimel jätkusuutlikku järelkasvu.
    Kolmandaks: alatootmine on asendunud ületootmisega. Just objektide vähesus oli kurjajuur, mis turule õhu sisse puhus. Inimesed läksid sõgedaks, võtsid täpselt nii palju laenu, kui pangad neile parasjagu võimaldasid. Nad arvasid kindlalt teadvat, et kui kohe endale uut vara ei soetata, jäädakse tulevase hinnatõusu ja objektide vähesuse tõttu aastakümneiks vinduma vanasse kopitanud paneelmaja korterisse, samal ajal kui sõbrad ja sugulased uutes ridamajaboksides grilliõhtuid korraldavad.
    Suures ostutuhinas hakkasid arendajad kiirelt siblima, igal mehel oli oma arendusprojekt. Nüüd saavad need kõik korraga valmis ja ostjaid kipub nappima. Pakkumiste arv võrreldes kahe aasta taguse ajaga on kolmekordistunud. Müüjad peavad hakkama harjumatul kombel omavahel konkureerima.
    Seega pole ime, et turg kiratseb ja ostjaid napib. Tugevad arendajad näevad kurja vaeva, et vara planeeritud kasumiga müüa, õnneotsijad käivad aga pankades maksepikendust lunimas. Pangad ennustavad kümnete arendajate pankrotti. Pessimismilainet võimendab hätta jäänud spekulantide kisa, mis hirmutab ära ka korraliku pereisa, kes ei julge enam laenuvõtmisele mõeldagi.
    Kuid mis on ikkagi turul halvasti? Muud polegi, kui paari aastaga kulutati ära kolme-nelja aasta ressursid. Veidi tuleb kosuda ja enam ei ole turuosalistel rumaluste tegemiseks ruumi. Õnneks pangad naljameestele enam laenu ei anna, vaid väga hästi kapitaliseeritud arendajaile laenatakse raha juurde. See tähendab, et praegu ehitatavad ning pakkumises olevad arendusprojektid jäävad tükiks ajaks viimasteks. Seega kahaneb pakkumises olevate objektide hulk iga päevaga ning me liigume stabiilselt tasakaalupunkti poole.
    Kvalifitseeritud tööjõu puudus ja surve palkade kasvule kestab. Maksejõulist kontingenti lisandub jõudsalt. See seab piirid ka kardetud hinnalangusele. Lõviosas peaks see ka läbi olema. Enamik müüjaid on vajaliku langetamise ära teinud või vähemalt sellise otsuse vastu võtnud. Võrreldes aasta algusega, on hinnatase nihkunud enam kui kümnendiku allapoole. Ostjad on seda tajunud. Samuti on nad aru saanud, et lõpmatult hinnalangusele mängida pole mõtet - venitamise asemel on mõistlikum sobivale objektile jõukohane pakkumine teha.
    Eesti kinnisvaraturg on selleks korraks põhjas ära käinud. Müüjate jaoks on muinasjutt läbi. Nende diktaat on lõppenud. Turul on algamas on uus ajastu, taktikepp on ostjate kätte nihkunud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tõnu Mertsina: ettevõtete kasvuväljavaade halveneb
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Lõpuks tuleb ikkagi otsustada
Kui häälekas vähemus ületab piiri, millest alates ei saa riik ja ühiskond enam takistuseta toimida, tuleb asjad lihtsalt ära otsustada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kui häälekas vähemus ületab piiri, millest alates ei saa riik ja ühiskond enam takistuseta toimida, tuleb asjad lihtsalt ära otsustada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eksperdid: kinnisvaras ootab ees keeruline aeg, anname nõu, mida teha
Septembris toimus kümnes iga-aastane suur kinnisvaraseminar, kus said kokku eksperdid ja investeerimishuvilised üle Eesti ning arutasid seda, mis turul saama hakkab ja kuidas praegusel keeruliseks kujunenud ajal tegutseda.
Septembris toimus kümnes iga-aastane suur kinnisvaraseminar, kus said kokku eksperdid ja investeerimishuvilised üle Eesti ning arutasid seda, mis turul saama hakkab ja kuidas praegusel keeruliseks kujunenud ajal tegutseda.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kas ennetada tööstressi või tegeleda tagajärgedega?
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eesti Pank nõuab pankadelt suuremat puhvrit
Eesti keskpank nõuab pankadelt kiire laenukasvu tõttu järgmise aasta detsembrist suurema kapitalipuhvri hoidmist.
Eesti keskpank nõuab pankadelt kiire laenukasvu tõttu järgmise aasta detsembrist suurema kapitalipuhvri hoidmist.

Olulisemad lood

Narva suurima tehase juht: riik ei kaasa meid
Eesti riik ei kaasa Ida-Virumaa ettevõtjaid riigi majandusarengut puudutavasse arutellu, ütles metallitööstuse Fortaco Estonia juht Larissa Šabunova.
Eesti riik ei kaasa Ida-Virumaa ettevõtjaid riigi majandusarengut puudutavasse arutellu, ütles metallitööstuse Fortaco Estonia juht Larissa Šabunova.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.