Suurim palgasoov on Taani noortel

Sel aastal esimest korda uuringusse lisatud kolme Ida-Euroopa riigi Poola, Tšehhi ja Ungari noored on aga klass omaette.

The European Student Barometer 2007 on kokku pandud 40 000 majandusõpingutega lõpusirgele jõudnud tudengi küsitlemisest 18 Euroopa riigis. Küsitletud on kahe suuna - inseneri-, infotehnoloogia- ja füüsikaharu ning majandus- ja juhtimisala tudengeid.

Selle aasta küsitlusest tuleb välja, et Euroopa noored on oma tuleviku suhtes üsna optimistlikud. Eriti taanlased, kus riik on tõeliselt hädas mitte töö-, vaid tööjõupuudusega.

Taani noor usub, et leiab pärast lõpetamist töökoha juba kahe kuu jooksul ning hakkab esimesel töökohal teenima 711 000-717 000 krooni aastas. Kõige kauem - kuni pool aastat - kulub töökoha leidmiseks Hispaania ja Itaalia noortel.

Taanlaste järel on suurimad palgaootused Norra, Šveitsi ja Saksamaa noortel majanduskoolide lõpetajatel. Keskmiselt jäävad Euroopa noorte palgaootused 458 000-435 000 krooni vahele aastas.

Täiesti omaette klass on aga Ida-Euroopa. Kui Lääne-Euroopa noored on oma palgaootused seadnud kõik kõrgemale 328 000 kroonist aastas, siis näiteks Ungari majandus- ja juhtimisala tudengid on valmis leppima 138 000 krooniga ning noored insenerid 142 000 krooniga aastas. Kõrgeimad ootused on poolakail - juhtimisalal 208 000 krooni aastas ja tehnikaharus 220 000 krooni.

Kõige vähem töötunde on nädalas valmis panustama soomlased, hispaanlased ja hollandlased. Näiteks on Soome noor insener keskmiselt valmis töötama 40 tundi nädalas, austerlane samas 45. Hispaania noor majandus- ja juhtimisala tudeng loodab samuti piirduda 40 töötunniga nädalas, sakslane on valmis töötama ligi 48 tundi. Euroopa keskmine jääb 42-43 töötunni juurde nädalas.

Küsitlusest selgub, et kaks kolmandikku noortest on valmis oma karjääri pärast mõnda teise riiki kolima. Kõige vastumeelsem on see mõte Hollandi noortele lõpetajatele.