Ülikoolid pööravad ajud rahaks

Sageli otsivad firmad oma spetsiifilistele probleemidele lahendust just TTÜst. Nõudlus suurenes hüppeliselt pärast kooli tehnoloogia- ja innovatsioonikeskuse kodulehe avamist, päringuid tuleb kolm-neli päevas. Näiteks põlevkivialaseid uurimustöid on tellinud nii Eesti Põlevkivi, Viru Keemia Grupp kui ka kauge Kasahstan. Ühtlasi kaasab ülikool firmasid või loob spin-off-ettevõtteid, et uus teadmine praktilisse kasutusse viia.

Ettevõtetega teeb tihedat koostööd ka Tartu Ülikool (TÜ). "Muutume Põhjamaade ülikoolide, näiteks Helsingi Ülikooli sarnaseks, rakenduslikumaks," räägib Tartu Ülikooli innovatsioonikeskuse intellektuaalse omandi jurist Reet Adamsoo.

Ettevõtetega sõlmitud lepingud toovad TÜ-le praegu 15 miljonit krooni aastas ning see kasvab aasta-aastalt. Spin-off-firmad kasutavad Taru Ülikooli intellektuaalset omandit peamiselt ravimiuuringutel ning biotehnoloogias.

Tuntuim Eesti ülikooli avastus on piimhappebakter Lactobacillus fermentum ME-3, mida kasutatakse Dr Helluse piimatoodete sarjas. Tartu Ülikooli teadlaste avastatud bakterit kasutatakse jogurtites ja keefirites juba 2003. aastast. Endine Tallinna Piimastööstus, praegune AS Tere maksab Tartu Ülikoolile bakteritüve kasutamise eest renditasu.

Patendiomanikust ülikool saab 40%, ülejäänu jaguneb bakteri avastanud viie teadlase vahel. Lähiajal peaks bakteritüve kasutavad funktsionaalsed toidud jõudma ka Soome poelettidele. Plaanis on bakteri kasutust laiendada: käivad läbirääkimised, et ME-3 jõuaks toidulisanditesse.

ME-3 litsentsitulud TÜ-le on miljon krooni aastas, Adamsoo sõnul pole see suur number. Koppel sõnab, et patentidelt veel eriti ei teenita, kuna õigused loovutati koostööpartneritele. "Partnerid ja nende tellitud tööd olid rahastusraskuste tõttu hädavajalikud," räägib ta.

Koppeli sõnul jagatakse leiutise tootmise lepingut sõlmides alati spekulatiivset tulu. "Kunagi ei tea, kas leiutis edukaks osutub," ütleb ta ning lisab, et jaotusel võib lähtuda 25/75 rusikareeglist: 75% täiendavat tulu läheb tootjale. Ülikooli saadav litsentsitasu jaguneb omakorda kolmeks võrdseks osaks leiutajate, leiutajate struktuuriüksuse ja ülikooli vahel. Teadlased saavad eduka leiutise teenitud igast kasumikroonist veidi üle kaheksa sendi.

Eesti ülikoolidel on praegu menetluses rohkem patenditaotlusi kui kunagi varem.