Ühele serverile mahub rohkem kui üks rakendus

Virtualiseerimine ehk piltlikult mitme serveri panemine ühte masinasse aitab kasutada serveri jõudlust optimaalselt ja hoida kokku kulutustelt elektrile, haldusele ja riistvarale.

Virtualiseerimine on arenenud praeguseks nii kaugele, et uue serveri saab luua mõne hiireklikiga. Tegemist on virtuaalmasinaga, mis ressursside olemasolul pesitseb juba olemasolevas riistvaras, kuid väljastpoolt paistab, nagu oleks võrku ühendatud täiesti uus füüsiline server.

Virtuaalmasin võib asuda ühe serveriga keskkonnas. Kuid lisades lahendusse veel servereid ning välise kettamassiivi, võib virtuaalservereid töö käigus kopeerida teise füüsilisse serverisse ja selle eelmise serveri kasvõi välja lülitada, ilma et töö katkeks. Kuidas seda tehakse?

Üks tuntuimaid vir-tualiseerimisvahendeid on VMware. Serverite virtualiseerimiseks kasutab VMware n-ö hüperviisori kihti. See on riistvara otseselt juhtiv tarkvarakiht, mis võtab oma kontrolli alla võrgukaardid, serveriressursid ja lisaseadmed ning jagab seda ressurssi virtuaalselt.

Sellist virtualiseerimist võimaldavad ka teised tooted, näiteks Xen ja Microsoft Virtual Server.

Terviklikku lahendust, mis hõlmaks sisuliselt kogu serveriruumi virtualiseerimist, sh ka virtuaalsete masinate kolimist ühelt füüsiliselt serverilt teisele tööd katkestamata, konkureerivad tootjad praegu ei paku.

Näiteks võib kolmel füüsilisel serveril koos välise kettamassiiviga jooksutada kahtekümmet virtuaalmasinat. Olenevalt nende töö olulisusest saab anda olulisematele virtuaalmasinatele rohkem füüsilist ressurssi ja vähem olulistele vähem, neid ilma serverite tööd katkestamata lihtsalt ringi paigutades.

Teine võimalus on taastada sekunditega virtuaalmasinas muudatuste, näiteks tarkvarauuenduste paigaldamise eelne seis, kui peaks selline vajadus tekkima. Probleemide korral suudab hüperviisor seada mõne minutiga virtuaalse serveri tööle teises füüsilises serveris, mistõttu on tagatud töö ka siis, kui osa riistvara üles ütleb.

Autor: Alar Kuuda