Eestlane pole relvalemb

Šveitsis avalikustatud uuringu kohaselt on üle maailma erakätes ligi 650 miljonit väikest tulirelva: püstolit, revolvrit ja poolautomaatset vintpüssi. Samas tunnistab uuring, et arv ei pruugi olla täpne, kuna arvatavasti on vaid 12 protsenti relvi registreeritud. Ülejäänud ringlevad mustalt.

Kindel relvaarmastajate liider on USA, kus on registreeritud umbes 290 miljonit tulirelva, mis tähendab, et relvi jätkub pea igale ameeriklasele. Tabeli lõpetab Nigeeria, kus on registreeritud vaid üks tulirelv 100 elaniku kohta.

Relvi müüva Jahipauna poeketi omaniku Hanno Kirikali sõnul pole Eestis püstolite ostmine enam eriti kombeks. "Tean palju inimesi, kes on relvad ära andnud või lasknud need hävitada," räägib ta ning nendib, et 90ndate algusest tuntud Chicago aeg on läbi, viidates ühiskonna turvalisemaks muutumisele.

Samuti tunnistab Kirikal, et tulirelvad on müüginumbrite poolest kalastustarvete ja õhkrelvade järel kolmandal kohal. Siiski eksib tema sõnul aeg-ajalt ikka mõni keskealine ärimees poodi ära ning mõne kallima Sig-Saueri või CZi mudeliga välja jalutab.

Endine rahandusminister ja praegune Tallinki hotellide juht Aivar Sõerd on lausa kahe relva omanik. Sõerdil on kaitsepolitseilt autasuks saadud nimeline püstol Glock ning pere ja vara kaitseks soetatud CZ. Ometi ta kumbagi pidevalt kaasas ei kanna. "Olukord, kui mul viimati relva vaja läks, tekkis Vene sõjaväes," märgib ta ning lisab, et käib praegu vaid lasketiirus tulistamas. "Olin sõjaväes koerajuht ja seal oli laskmist hommikul, õhtul ja öösel," meenutab ärijuht. Kahte relva võrreldes nendib Sõerd aga, et Glock on täpsem ning mäekõrguselt üle CZist.

Relvafännina tuntud Tallinna Ülikooli praktilise filosoofia professor Mart Raukas aga ütleb, et relva omamine ja hädajuhul kasutamine on Eestis põlu alla sattunud. "Politsei uuris, miks me siis ei rüselenud," mäletab ta juhtumit, kui pidi purjus seltskonna poole kaks hoiatuslasku tegema.

Autor: Gert D. Hankewitz