• OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 225−0,7%60 819,36
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 225−0,7%60 819,36
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
Augustis möödus 110 aastat esimese ainult Eesti pinnal kulgenud kitsarööpmelise, Laatre (Mõisaküla) ja Viljandi vahelise raudtee avamisest. Aasta varem valmis küll 125 km pikkune Pärnu-Valga liin, kuid pool sellest kulges Lätis.
Tundub uskumatu, et Eesti esimene kitsarööpmeline rong ei sõitnud mitte Pärnu ja Tallinna vahel, vaid hoopis Pärnu-Valga liinil. Mainimisväärne on seegi, et suvepealinnast sai suslaga Viljandisse sõita neli aastat varem kui päris pealinna. 166 km pikk Viljandi-Tallinna raudtee valmis sajandivahetusel.
Viljandit ja Mõisaküla lahutava poolesaja kilomeetri läbimine maastikurattal võib tunduda kergena.
Abi tuleb muru niitvalt suvilaomanikult, kes seletab, et meie poolt otsitav juubilar lebabki lausa nina all, aia taga, kümne meetri kaugusel süvendis.
Sinna sisenedes kujuneb liikumiskiiruseks 0,005 km tunnis, sest murdunud puud ja ülitihe võsa osutavad tugevat vastupanu. Isegi rattata oleks sellises tihnikus kõndimine-roomamine problemaatiline. Meenuvad muruniiduki omaniku õpetlikud sõnad, et kui süvendis läheb raskeks, tõuske üles valli peale. Seal liigume edasi juba kiirusega 0,5 km tunnis.
Ülevalt on näha süvendis kinni kasvanud ja võsastunud raudteetrass. Õnneks saab põrgulik süvend mõnesaja meetriga läbi ning algab sõidetav lõik, kus hõredas rohus on näha hulgaliselt säilinud puitliipreid. Peagi liiprid kaovad ning tee muutub paremaks. Siis tuleb rohtunud, kuid veel normaalselt sõidetav tee kuni peaaegu Õisuni.
Edasi on märksõnaks tugevamalt rohtunud ja kinnikasvanud rajad. On ka täiesti kadunud trassiosasid. Näiteks Kaarli jaamast Viljandi poole kulgeva kunagise raudtee kohal laiub lage põllumaa, kus pole mingit märki möödunud aegade raudsest teest. Samuti on põld Loodi jaamast veidi edasi endale võtnud mitusada meetrit "sünnipäevalapsest".
Vanu fotosid vaadates tuleb tunnistada, et Eestimaa võsastub ja metsastub. Näiteks ligi sada aastat tagasi pildile võetud ilusad kohad Abja maastikul tunneb tänapäeval ära suurte raskustega. Ka kena Kariste org, kust rong läbi sõitis, on metsale alla andmas.
Eelmise sajandi kolm esimest kümnendit käis raudteeliiklus Tallinnast Pärnusse Viljandi ja Mõisaküla kaudu.
Tolleaegsete auruvedurite maksimumkiirused küündisid 25-35 kilomeetrini tunnis ja kes siis ikka maksimumkiirusega kihutas.
Tänapäeval viib Tallinnast Viljandisse suur rong, sest endine väike raudtee rekonstrueeriti seitsmekümnendate keskel laiarööpmeliseks. Seda muutust tähistab ka kõrvalpildil olev mälestuskivi.
Kunagi Tallinna ja Viljandi suvitajaid Pärnusse viinud endine elu tuiksoon on vajunud unustusehõlma, alles on vaid ilusad mälestused ja rohtunud rajad.
Tõele au andes on paar juppi - Koigult kolm kilomeetrit endisesse Loodi jaama ja sealt poolteist kilomeetrit suvilakooperatiivini - ümber ehitatud kruusakattega autoteeks.
Ülejäänud trassist on ligi pool auto ja jalgrattaga sõidetav ning ka teine pool läbitav, kuid siis tuleb kas ringi sõita või kaherattalist kõrval lükata.
Lisainfot vaata www.hansaco.ee/raudtee/
Autor: Margus Kruut

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele