Looduskaitse all olevat metsa raiuv ettevõte nõuab vahetusmaad

Täna on raie jätkunud ja maatüki omaniku Balti Finantseerimisasutuse esindaja Alexandre Goldberg on lubanud raiet jätkata, kuni ei tule omanikule meelepärast maadevahetusotsust, teatas Eestimaa Looduse Fond.

Samas on keskkonnaorganisatsioonid juhtinud tähelepanu raielubade väljastamise juriidilistele ebatäpsustele.

Suurupi loodusväärtuste kaitse alla võtmise eeldusi on lisaks Natura 2000 võrgustiku jaoks tehtud inventuuridele kinnitanud ka kaks keskkonnaministeeriumi poolt tellitud ekspertiisi.

Ehkki keskkonnaministeerium parandas oma varem tehtud vea ning on jätkanud looduskaitseala loomise menetlust, võib see arendajate aktiveerumise ja puudulike seaduste tõttu nüüd juba hiljaks jääda.

Eile ja täna Suurupis toimunud metsaraide näitel sai Eesti avalikkus teada, et loomisjärgus looduskaitsealal on võimalik seaduslikult loodusväärtusi hävitada. Seadused, mis sellist ebanormaalset olukorda lubavad, vajavad muutmist ja täiendamist.

Hetkel on Riigikogus menetlemisel Keskkonnavastutuse seadus, mille jõustumisel saaks näiteks keskkonnateenistus peatada kaitse alla võtmise ettepaneku alusel raielubade väljaandmise menetluse kuni otsuse tegemiseni loodusobjekti kaitse alla võtmise osas. Paraku on Keskkonnavastutuse seaduse vastuvõtmine viibinud.

Teised olulise keskkonnamõjuga metsaraideid puudutavad lüngad on Metsaseaduses ja Keskkonnamõju hindamise ja Keskkonnajuhtimissüsteemi (KMH) seaduses. Eestis väljaantavate metsateatiste (ehk raielubade) osas puudub keskkonnamõju hindamise või selle vajaduse kaalumise kohustus, kuna ametkonnad ei käsitle metsateatist tegevusloana KMH seaduse mõttes. Tegevusloa mõju hindamise kriteeriumid on KMH seaduses paigas, kuid metsateatised nende alla ei kuulu.

Metsateatiste menetlusi ka ei avalikustata nii nagu näiteks vee-erikasutuslubade või kaevanduslubade menetlusi. Samas on täiesti selge, et ka paljudel metsaraietel võib olla oluline negatiivne keskkonnamõju, mida tuleks adekvaatse otsuse tegemiseks eelnevalt hinnata.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda juhib riigivõimude tähelepanu sellele, et Keskkonnavastutuse seadus tuleks viivituseta lõpuni menetleda ning metsateatiste keskkonnamõju hindamise ja avalikustamise lüngad seadustest kõrvaldada.