Rohelised: kas Eesti on valmis maksma ka „Natura 2000 trahvi“?

Sellise küsimuse esitas käesoleva aasta 18. aprillil Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee keskkonnaministrile. Küsimuse esitamise põhjuseks oli olukord, kus majanduslikel kaalutluste tõttu oli jäetud kaitse alla võtmata ekspertide poolt Natura 2000 võrgustiku osana välja pakutud Suurupi piirkonna, kus esineb heas looduskaitselises seisundis Loodusdirektiivi 1 lisasse kantud metsaelupaiku. Küsimuse esitamise ajaks olid seal algatatud kinnisvaraprojektid ja antud välja raieload, teatas erakond.

Oma vastuses tõdes keskkonnaminister, et tulenevalt Erakonna Eestimaa Roheliste küsimusest oli temagi selle teemaga üsna värskelt tutvunud. Keskkonnaministeeriumi spetsialistid olevat tõepoolest seisukohal, et Suurupi piirkonnas ei peaks mingit kaitserežiimi rakendama. Need kasvualad, mis seal on, polevat selles mõttes nii väärtuslikud, et mujal Eestis ei saaks neid liike kaitstud.

Küsimus olevat selles, et kui seal rakendada mingeid kaitselisi piiranguid, siis tekib riigil kohustus hakata sealseid maid vahetama või välja ostma. Maa-ameti hinnangul maksaks küsimuse säärane lahendamine suurusjärgus 100 miljonit Eesti krooni. Spetsialistid olevat seisukohal, et samasugused elupaigad on meil ka mujal Eestis olemas ja vastavalt Euroopa Liidu direktiivile pole meil kohustust kaitse alla võtta 100% kõigist elupaikadest, võime võtta ka vähem.

Minister selgitas, et selliselt hindasid Suurupi piirkonna maid Harjumaa Keskkonnateenistuse spetsialistid ja Riikliku Looduskaitsekeskuse inimesed.

„Sisuliselt kordas minister oma vastuses majanduslikke argumente ega suutnud nimetada ühtegi konkreetset inimest, kes oleks pädevalt selgitanud ala väikest väärtust, piirdudes vaid umbmäärase viitega Harjumaa Keskkonnateenistuse spetsialistidele ja Riikliku Looduskaitsekeskuse inimestele,“ leiab roheliste fraktsiooni liige Aleksei Lotman.

Praeguseks on keskkonnaministeeriumi tegevusetus viinud selleni, et Suurupil on alustatud suuremahulisi raietöid, millega on oluliselt kahjustatud selle väärtusliku ala looduskaitselist seisundit. Raietööde peatamine eelmisel reedel oli hilinenud viimase hetke samm ja praeguses olukorras on ebaselge, kas see tagab pikemas perspektiivis ala kaitstuse.

„Euroopa Kohus on korduvalt sedastanud, et liikmesriigid ei tohi jätta looduskaitseliselt tähtsaid alasid majanduslikel põhjustel välja Natura 2000 võrgustikust. Seetõttu küsime taas: kes vastutab, kui nüüd Eesti Vabariigil tuleb lisaks „suhkrutrahvile” maksta ka „Natura 2000 trahv"?“ küsis Lotman uuesti.

Edasi jääb fraktsioon ootama keskkonnaministeeriumi tegevuskava nii Suurupi juhtumi lahendamisel kui ka teiste analoogiliste juhtumite ärahoidmisel.