Tihti hakatakse uut laopinda otsima siis, kui olemasolev pind enam nõudmisi ei rahulda.
Selline käitumine võib kaasa tuua olukorra, kus sobiliku laopinna leidmine osutub oodatust raskemaks ning ettevõte on sunnitud minema kompromissile, valides pinna, mis ei vasta sajaprotsendiliselt nende ootustele.
Sel aastal on pakkumine küll märgatavalt suurenenud, kuid saadaolevad pinnad on siiski veel detailplaneeringu staadiumis. Nende ehitamist oleks võimalik alustada kohe, kui potentsiaalse üürnikuga on kokkulepe saavutatud.
Seega kulub pindade valmimiseks vähemalt aasta. Valminud laopindu on võimalik leida vähestes tööstusparkides, näiteks Jüri tehnopargis ja Terminalis nr 11.
Valdavalt on arendajad nõus kliendi spetsiifilisi erisoove ära kuulama ning võimalusel ehitusprotsessis kliendile vajalikke muudatusi tegema.
Suuremad ettevõtted teevad oma plaane tavaliselt pikemalt ette ning seetõttu on neil ka valikuvõimalus suurem.
Kuna linnamaa on kallis, ei ole otstarbekas laopindasid linna ehitada. Vabad laopinnad tekivad linnas tavaliselt siis, kui ettevõte leiab, et üüritav pind on ebasobiv ning otsustab kolida sobivamale pinnale.
Sellised vakantsi tekitavad laopinnad on valdavalt deformeerunud ning ülehinnatud.
Soovitakse ka äritegevuseks sobivaid krunte. Trendiks on ostuhuvi üha väiksemate maatükkide vastu. Viimasel ajal otsitakse enim ca 2000 ruutmeetri suuruseid äritegevuseks sobivaid kinnistuid.
Selline trend on tingitud nii kinnisvarahindade ja laenuraha kallinemisest kui ka ettevõtete enda tuleviku täpsemast planeerimisest.
Eelistatud on Tallinna lähipiirkonnad, raadiusega kuni 15 kilomeetrit. Kaugemale kolimiseks on ettevõtetele määravaks tööjõu olemasolu piirkonnas.
Autor: Rene Kasela