Riigihange: kallis lõbu riigile ja peavalu ettevõtjaile

Maist on jõus riigihangete seaduse uus redaktsioon, millega ühtlasi harmoniseeriti Eesti õigusse rida Euroopa direktiive. Nagu Eesti seadusandjal vahel kombeks, on mindud kaugemale direktiivide sätete üldisest juhisest ja kohati pill lõhki aetud.

Uuendust põhjendades viidati vajadusele viia riigihangete korraldus vastavusse ELi reeglitega, aga ka vajadusele oluliselt lihtsama hangete süsteemi ja paindlikumate hankemenetluse protseduurireeglite järele. Viimane eesmärk osutus siiski üle jõu käivaks - uus normistik on pigem toonud ettevõtjaile rohkem paberimajandust, kasvatanud vaidluste mahtu ning suurendanud sedasi aja- ja rahakulu kõigile osapooltele.

Võtame näiteks pakkujaile kehtestatud finants- ja majandusliku seisundi kontrolli kriteeriumi - maksevõlgade puudumise. Seaduse järgi ei tohi ettevõtjal olla maksuvõlgnevusi mitte üksnes hankemenetluse alguse seisuga, vaid koguni viimase 12 kuu jooksul enne seda, sõltumata kõnesoleva võla suurusest või makseviivituse asjaoludest. Seega ettevõtja, kellelt eeldatakse hankel osalemiseks aastakäivet 200-300 miljonit krooni, ei saa eelmise aasta inimliku eksituse tõttu õigeaegselt tasumata jäänud sajakroonise maksuvõla tõttu üldse hankel osaleda.