Aed vajab talve tuleku eel hoolitsust

Enne püsivaid külmasid tuleks murult riisuda kokku lehed ja oksad ning tasandada mutimullahunnikud. Kuidas aga saaks kergendada riisumist, kui aed on suur ja lehti palju? Küsimusi tekib veelgi: mida kasulikku teha riisutud lehtedega; kui tihti riisuda; mida teha tammelehtedega, mis ei taha nii ruttu kõduneda?

Sügisene leheriisumine on mitmes mõttes parem kui kevadine. Kevadel on osaliselt lagunenud lehed tihedalt maapinnal ning neid on sealt raskem kätte saada. Kui murule jääb paks kiht lehti, ei suuda taimed sealt läbi tungida ning aias hakkab levima sammal ja seenhaigused.

Kui majapidamises on olemas muruniiduk, saab seda masinat lehekoristuseks suurepäraselt ära kasutada. Hea, kui niidukil on olemas kogur, aga sobib ka multšeriga niiduk. Viimasel tasub jätta küljeluuk lahti, sest siis paiskub lehehake mitme meetri kaugusele ühtlaselt laiali.

Vihm, vihmaussid ja putukad muudavad lehesodi mõne aja pärast olematuks, see on murule hea väetis. Kuna lehepuru muudab mulla happeliseks, soodustades sambla levikut, võiks murule raputada veidi puutuhka või dolomiidijahu.

Niidukit ei saa kasutada, kui lehekiht puude all on väga paks - siis tuleb paraku käsitsi riisuda. Kindlasti aga peavad lehed ja muru olema niitmise ajal kuivad.

Kruusa ja kiviklibu saab kõige paremini lehtedest puhtaks lehepuhuri-imuriga. Neid on müügil aiatööriistu pakkuvates kauplustes.

Lehtedest saab hea komposti. Mida värskemana lehed kompostihunnikusse saab, seda parem. Lehekihtide vahele võiks panna puutuhka ja ka mulda. Katke hunnik mullaga, see hoiab niiskust ja sooja. Ka sel juhul, kui viite lehed põõsaste alla multšiks, raputage juurde puutuhka, sest haigustekitajad ei salli leeliselist ja neutraalset keskkonda. Lehemass aga laguneb nõnda kiiremini.

On puid (tamm, pihlakas, toomingas, mandžuuria pähklipuu jne), mille lehed on parkainerikkad ning lagunevad seetõttu väga aeglaselt. Nende lehed tuleks ladustada eraldi hunnikusse, kompost valmib seal ülejärgmiseks aastaks.

Kokkukogutud lehti võib kasutada aias lohkude ja kraavide täitmiseks.

Kui kompostihunnik tundub aias kole, ostke komposter. Sügisel lehtedega täidetud komposteris on kevadel huumusrikas kompost, millest ei ütleks ära ükski aiaomanik.

Talvekatet vajavad mõned püsikud, roosid, ka okaspuud ja igihaljad lehtsed põõsad - muidugi mitte kõik, vaid need hellemad, mis on külma- ja niiskusõrnad ning tärkavad hilja.

Külmaõrnad daaliad, krüsanteemid, gladioolid ja kannad peaksid olema praeguse seisuga juba välja kaevatud ja soojemasse kohta talvituma viidud - igaüks oma nõudmiste järgi.

Roosid vajavad meie kliimas enamasti katet (v.a pargiroosid ja mõned külmakindlamad isendid). Talvekatte all ei tohiks temperatuur langeda alla -10 kraadi.

Enne katmist eemaldage roosidelt lehed. Ronirooside võrsed päästke enne külmade saabumist tugede küljest lahti ja painutage maha. Kui muld on veel külmumata, kuhjake roosi varre ümber umbes 20 cm kõrgune mullahunnik. Pärast esimesi külmasid, kui muld on juba kergelt külmunud, katke roosid kuuseokste või spetsiaalse soojakangaga.

Rododendronid, kanarbikud ja erikad, pukspuud, mahooniad jt soojema kliima taimed vajavad sügisel samuti aedniku abistavat kätt, sest maapinna külmudes ei suuda nende juured enam vett ammutada.

Et vähendada maapinna külmumissügavust, multšige hilissügisel külmahella taime alune muld kas liiva, mulla, freesturba, sae- või koorepuruga. Happelembestele on parimaks katteks okkapuru. Külmakatet ei tohi panna vastu tüve, vaid 5-10 cm raadiusega tüvest, et vältida liigniiskust. Ei tohi unustada, et kevadel tuleks juurekate varakult laiali rehitseda.

Varakevadise aurumise vähendamiseks ja päikesepõletuse vastu võib asetada väiksematele taimedele kuuseoksi, suurematele tõmmata peale õhukesest heledast hõredast riidest õmmeldud kotid. Vormiokaspuule võib sügisel lume raskuse eest kaitseks peale ehitada ka sobiva pikkusega keppidest püstkoja või koonuse, mida tihendatakse nööri abil kuuseokstega.

Autor: Kadi Karro