Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aed vajab talve tuleku eel hoolitsust

    Enne püsivaid külmasid tuleks murult riisuda kokku lehed ja oksad ning tasandada mutimullahunnikud. Kuidas aga saaks kergendada riisumist, kui aed on suur ja lehti palju? Küsimusi tekib veelgi: mida kasulikku teha riisutud lehtedega; kui tihti riisuda; mida teha tammelehtedega, mis ei taha nii ruttu kõduneda?
    Sügisene leheriisumine on mitmes mõttes parem kui kevadine. Kevadel on osaliselt lagunenud lehed tihedalt maapinnal ning neid on sealt raskem kätte saada. Kui murule jääb paks kiht lehti, ei suuda taimed sealt läbi tungida ning aias hakkab levima sammal ja seenhaigused.
    Kui majapidamises on olemas muruniiduk, saab seda masinat lehekoristuseks suurepäraselt ära kasutada. Hea, kui niidukil on olemas kogur, aga sobib ka multšeriga niiduk. Viimasel tasub jätta küljeluuk lahti, sest siis paiskub lehehake mitme meetri kaugusele ühtlaselt laiali.
    Vihm, vihmaussid ja putukad muudavad lehesodi mõne aja pärast olematuks, see on murule hea väetis. Kuna lehepuru muudab mulla happeliseks, soodustades sambla levikut, võiks murule raputada veidi puutuhka või dolomiidijahu.
    Niidukit ei saa kasutada, kui lehekiht puude all on väga paks - siis tuleb paraku käsitsi riisuda. Kindlasti aga peavad lehed ja muru olema niitmise ajal kuivad.
    Kruusa ja kiviklibu saab kõige paremini lehtedest puhtaks lehepuhuri-imuriga. Neid on müügil aiatööriistu pakkuvates kauplustes.
    Lehtedest saab hea komposti. Mida värskemana lehed kompostihunnikusse saab, seda parem. Lehekihtide vahele võiks panna puutuhka ja ka mulda. Katke hunnik mullaga, see hoiab niiskust ja sooja. Ka sel juhul, kui viite lehed põõsaste alla multšiks, raputage juurde puutuhka, sest haigustekitajad ei salli leeliselist ja neutraalset keskkonda. Lehemass aga laguneb nõnda kiiremini.
    On puid (tamm, pihlakas, toomingas, mandžuuria pähklipuu jne), mille lehed on parkainerikkad ning lagunevad seetõttu väga aeglaselt. Nende lehed tuleks ladustada eraldi hunnikusse, kompost valmib seal ülejärgmiseks aastaks.
    Kokkukogutud lehti võib kasutada aias lohkude ja kraavide täitmiseks.
    Kui kompostihunnik tundub aias kole, ostke komposter. Sügisel lehtedega täidetud komposteris on kevadel huumusrikas kompost, millest ei ütleks ära ükski aiaomanik.
    Talvekatet vajavad mõned püsikud, roosid, ka okaspuud ja igihaljad lehtsed põõsad - muidugi mitte kõik, vaid need hellemad, mis on külma- ja niiskusõrnad ning tärkavad hilja.
    Külmaõrnad daaliad, krüsanteemid, gladioolid ja kannad peaksid olema praeguse seisuga juba välja kaevatud ja soojemasse kohta talvituma viidud - igaüks oma nõudmiste järgi.
    Roosid vajavad meie kliimas enamasti katet (v.a pargiroosid ja mõned külmakindlamad isendid). Talvekatte all ei tohiks temperatuur langeda alla -10 kraadi.
    Enne katmist eemaldage roosidelt lehed. Ronirooside võrsed päästke enne külmade saabumist tugede küljest lahti ja painutage maha. Kui muld on veel külmumata, kuhjake roosi varre ümber umbes 20 cm kõrgune mullahunnik. Pärast esimesi külmasid, kui muld on juba kergelt külmunud, katke roosid kuuseokste või spetsiaalse soojakangaga.
    Rododendronid, kanarbikud ja erikad, pukspuud, mahooniad jt soojema kliima taimed vajavad sügisel samuti aedniku abistavat kätt, sest maapinna külmudes ei suuda nende juured enam vett ammutada.
    Et vähendada maapinna külmumissügavust, multšige hilissügisel külmahella taime alune muld kas liiva, mulla, freesturba, sae- või koorepuruga. Happelembestele on parimaks katteks okkapuru. Külmakatet ei tohi panna vastu tüve, vaid 5-10 cm raadiusega tüvest, et vältida liigniiskust. Ei tohi unustada, et kevadel tuleks juurekate varakult laiali rehitseda.
    Varakevadise aurumise vähendamiseks ja päikesepõletuse vastu võib asetada väiksematele taimedele kuuseoksi, suurematele tõmmata peale õhukesest heledast hõredast riidest õmmeldud kotid. Vormiokaspuule võib sügisel lume raskuse eest kaitseks peale ehitada ka sobiva pikkusega keppidest püstkoja või koonuse, mida tihendatakse nööri abil kuuseokstega.
    Autor: Kadi Karro
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Coop teeb oma ilusa kasumiga mulle silma
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Välisluure juht läheb RMK etteotsa Ministeerium otsib uut luurebossi
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) järgmiseks juhiks saab tõenäoliselt pikaajaline välisluure juht Mikk Marran.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) järgmiseks juhiks saab tõenäoliselt pikaajaline välisluure juht Mikk Marran.
Eduka firma juht: sellist jama ei osanud ette näha
Eelmisel aastal kõrge lisandväärtusega silma paistnud Lääne-Virumaa ettevõtete juhid tunnistavad, et käesoleva aasta suurimaks väljakutseks on kasumlikkus.
Eelmisel aastal kõrge lisandväärtusega silma paistnud Lääne-Virumaa ettevõtete juhid tunnistavad, et käesoleva aasta suurimaks väljakutseks on kasumlikkus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.