Tartu Ülikooli teadlased leiutasid kiire ja tõhusa meetodi piimhappe kääritamiseks

Tartu Ülikool esitas rahvusvahelise patenditaotluse tehnoloogiainstituudi keskkonnatehnika arenduskeskuse teadlaste grupilt koosseisus Eerik Jõgi, Allan Nurk, Karin Kask, Tiina Michelson ja Mari-Liis Ots leiutisele „Meetod sporogeensete fermenteeritavate termofiilsete mikroorganismi tüvede endospooride saamiseks ja saadud endospooride kasutamine fermentatsiooni inokuleerimiseks”.

Leiutises kasutatakse bakteriperekonna Bacillus termofiilsete ja piimhapet kääritavate esindajate võimet moodustada spoore (endospoore) ehk puhkerakke, mis on väga vastupidavad ka äärmuslikele keskkonnamõjudele nagu kõrge temperatuur, happeline ja aluseline keskkond. Puhkerakud võivad säilitada idanemisvõime üle paljude aastate. Tartu teadlaste leiutatud meetodi uudsus seisneb selles, et teatud töötluse korral on võimalik toota Bacillus sp. spoore ja neid hiljem sissekülvina kasutades saavutada piimhappe tootmistsüklis sama või isegi parem tulemus kui traditsioonilist sissekülvi kasutades.

Peamine majanduslik argument sellise meetodi patenteerimiseks on fakt, et käärituskultuuri ettevalmistus spooride kujul võimaldab mikrobioloogilise oskustöö ajaliselt ning ruumiliselt eraldada tegelikust tootmisprotsessist. Näiteks saab spoore toota Euroopas ja piimhapet ennast kääritada hoopis Hiina või India põllumajanduspiirkondades.

Leiutis on eelkõige mõeldud tööstuslikuks toorainetootmiseks. Piimhape on keemiatööstuse jaoks väärt aine, millest saab edasi sünteesida mitmeid teisi ühendeid. Põhimõtteliselt on meetodit võimalik kasutada ka toiduainetetööstuses, kuid sihtmärk on siiski suuremahuline keemiatööstus.