Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Korteri seisukorda tõlgendatakse väga erinevalt

    Korter võib olla küll hea, kuid siiski mitte kapitaalselt renoveeritud, nagu eeldab ostja, arvestades seejuures asukohta ja ümbrust ning kõike seda peegeldavat hinda.
    Asjatundmatus võib tulevikus kätte maksta. Reeglina kaupleb ostja sellise stsenaariumi korral hinda alla, arvutades kiirelt kulud, mis korteri ostuga kaasnevad. Atraktiivsena mõjub objekt ostjale tänu selle asukohale hinnatud piirkonnas ning loomulikult huvitab ka ehitis ise.
    Taolised hinnatud korterelamud on tavaliselt ehitatud 20. sajandi alguses või keskel. Omanikud on ise kujundanud oma varale müügihinna, lähtudes internetiportaalides pakutavatest müügihindadest, ega soovi langetamisest kuuldagi.
    Omanikud ei tea aga, et tegelikult toimuvad tehingud pakutavatest madalamate hindadega. Sellises olukorras tekib sisekujunduse, renoveerimistaseme ja hinna konflikt, millest ei ole võimalik välja tulla.
    Asjatundlik ostja jätab ülehinnatud korteri ostmata. Tihti on sellise aknad plastikust ning nende aknapindade jaotus erineb maja originaalakendest. Tegelikkus nõuab kahe aknapoolega puitaknaid, mis tihti jääb lihtsa tee otsimise tagajärjel realiseerimata.
    Näiteid on mitmeid nii Kadriorus, Kalamajas kui ka Pelgulinnas. Laudpõrandatele on pandud laminaat, vanad ja vahel üsna korralikud laiad põrandalauad on ära võetud. Lammutatud on seinu, mis originaalplaneeringus on seisnud ruumide vahel.
    Tihti vähendatakse korteri turuväärtust oskamatu ümber planeerimisega. Muudetakse väga hea asukohaga juugendmaja kolmetoalised korterid kahetoalisteks, mille tulemuseks on suur ja ebapraktiline, kahanenud väärtusega korter. Originaalplaneering (kolm tuba ning teiste ruumide arvelt suuremaks muudetud köök) võib garanteerida tunduvalt kõrgema müügihinna. Seega tasuks korterit ümber planeerides mõelda pigem selle võimalikule müügile tulevikus, et saada ka vastavat tasu. Ostjate teadlikkus kvaliteetsest renoveerimisest ja headest materjalidest on aastatega oluliselt paranenud.
    Samas ei tähenda see veel, et renoveeritud korterist kõigi peas ühene arusaam valitseb. Üks levinumatest variantidest ühendab endas nii modernse kui ka tänapäevase siseviimistluse. Selleks kasutatakse vanade taastatud materjalide kõrval ka uuemaid siseviimistlusmaterjale.
    Teine levinud trend on hoolega renoveeritud moodsad korterid, kus on alles kõik vana ja ajastule omane. Nende sõprades on aukartus vanade uste ja akende ees ning tsaariaegsed aknaklaasid tekitavad neis suurt austust ja vaimustust. Sellised inimesed eelistavad kortereid, mille siseviimistluses on säilitatud ja taastatud võimalikult palju vana.
    Autor: Maria Kopso
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Coop teeb oma ilusa kasumiga mulle silma
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Välisluure juht läheb RMK etteotsa Ministeerium otsib uut luurebossi
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) järgmiseks juhiks saab tõenäoliselt pikaajaline välisluure juht Mikk Marran.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) järgmiseks juhiks saab tõenäoliselt pikaajaline välisluure juht Mikk Marran.
Eduka firma juht: sellist jama ei osanud ette näha
Eelmisel aastal kõrge lisandväärtusega silma paistnud Lääne-Virumaa ettevõtete juhid tunnistavad, et käesoleva aasta suurimaks väljakutseks on kasumlikkus.
Eelmisel aastal kõrge lisandväärtusega silma paistnud Lääne-Virumaa ettevõtete juhid tunnistavad, et käesoleva aasta suurimaks väljakutseks on kasumlikkus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.