Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Koolitusel osalenut usaldatakse pimesi

    Firma ei saa valemiga mõõta kas töötaja koolitamine tasus rahaliselt pikemas perspektiivis ära või mitte. Kehva tulemuse korral on raske jõuda veendumusele - oli nüüd koolitaja kehv või ei viitsi õpetatud töötaja hiljem tööd teha.
    Koolitusi tellivad ettevõtted ei pane rõhku formaalsele saadud oskuste hindamisele. Enamasti ei nõuta kinnitust õpitu selgekssaamisest kirjaliku või suulise testi läbi. Firmasiseste koolituste puhul jagatakse tavaliselt esmamuljeid juhile.
    ASi Tallinna Kaubamaja personalijuhi Anu Pressi sõnul annavad koolitustel osalenud tekkinud emotsioonidest ja ka võimalikest probleemidest teada otsesele ülemusele.
    Anu Press ei tunne muret, et ettevõttes pole kindlat koolituse edukuse hindamise metoodikat. "Lisaks hetkeemotsioonidele kajastub toimunud õppe mõju töötaja tulevases töös. See on parem viis koolituse vajalikkusest infot saada, kui mõelda välja keerulisi hindamismeetodeid, mis ei pruugi toimida," selgitab ta.
    Keerulisi hindamismeetodeid pole välja töötatud ka ASis Estonian Air. Ettevõtte personalidirektori Hels Mikkali sõnul selgub toimunud koolituse positiivne mõju töö käigus ning töötulemustest on näha, kas tehtud kulutused töötajate harimisele on ennast õigustanud või mitte. "Kindlat metoodikat pole välja töötatud - kord küsitakse töötajalt koolituse kohta tagasisidet suuliselt, kord kirjalikult."
    Erandiks on lendav personal - neil on ikkagi väga spetsiifiline koolitussüsteem ning siinkohal lihtsalt ei saa töötajat kontrollimata ametikohuseid täitma lubada - tuleb konkreetsem tagasiside vorm leida.
    Aga loomulikult ei suhtuta ka teiste töötajate koolitusse kui lihtsalt mingisse ajaveetmise viisi. Alati küsitakse koolitusel käinud tööliste arvamust, mille põhjal saab hinnata, kas treening oli asjalik või mitte. Kõigi koolitusel osalenute arvamuste põhjal saab hinnata koolituse kvaliteeti, saab pildi, kas õppeprotsess oli kehv või hoopis mõni töötaja vähemotiveeritud.
    ASis Viru Keemia Grupp ei pöörata lühikeste, kaks-kolm päeva kestvate koolituste tagasisidele eriti rõhku.
    "Niikuinii ei suuda üks inimene nii lühikese aja jooksul mõjutada oluliselt kogu personali, seega on põhirõhk ikkagi töötaja üldisel silmaringi laiendamisel," ütleb Viru Keemia Grupi haldusjuht Margus Kottise.
    Hoopis põhjalikumalt tuntakse huvi, kui keegi personalist läheb treeningule, mis on mahukamate õppetundidega või kestab pikema perioodi - sellised moodulkursused on ka olulisemad ettevõttele. Töötaja toimetulekust taolistel koolitusel saadakse enamasti infot otse koolitajaga suheldes.
    Kottise sõnul ei saa tagasisidet alati ainsa tõena võtta. Mõnes situatsioonis on tulemus hõlpsasti mõõdetav, teises mitte. Oskustööliste puhul on õppe tulemuslikkust kohe näha - kas keevitaja oskab pärast täiendkursust paremini keevitada või mitte.
    Iga koolitaja eesmärk on viia läbi informatiivne ja arendav õppeprotsess, kuna sellest sõltub järgnevate koolituste populaarsus ning rahulolu tehtud tööga. ASi Invicta juhatuse liige ja kogemustega koolitaja Harry Käärik tunnistab, et Invictas formaalset koolituse õnnestumise või ebaõnnestumise hindamist enamasti ei toimu. Tagasisidet saab pigem sisetunde järgi.
    Formaalse hindamise tulemus võib osutuda subjektiivseks ning tekib küsimus, kas sellisel resultaadil üldse mõtet on. Treeningu kasulikkusest annab paremini teavet õppijate reaktsioon ja huvitatus teemast koolituse kestel. "Kui treenitavate emotsioonid on kõrged - seda näitab aplaus viimasel treeningul või pidev küsimuste esitamine treeningprotsessi kestel -," võib olla kindel, et tehtud sai korralik töö, selgitab Käärik.
    Käärik mainib veel, et tagasiside võib jõuda koolitajani ka samast firmast tulevatelt järgmistelt gruppidelt, sest kui otse treenerile ei taheta muljeid jagada, siis kolleegidele räägitakse ikka kõigest üksikasjalikumalt.
    Treeningu kvaliteeti tõstab kindlasti ka meeldiv koolituskeskkond ning pausidel pakutavad söögid-joogid ja mitteametlik suhtlustoon. Kui osalejalt küsida arvamust koolituse kohta kohe peale toimumist, võib tegu olla emotsiooniga. Samas hiljem pole sellega kellelegi enam aega tegeleda.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.