• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Statistiline keskmine kui näitaja peaks andma elanikkonnale vajaliku sõnumi sellest, mis tegelikult ühiskonnas toimub. Kas see ka tegelikult nii on?
Võtame näiteks statistikaameti iga kuu avaldatava keskmise töötasu. Näitaja olulisust võimendab selle kasutamine ühiskonna edukuse (heaolu) näitajana, kujundajaks erisoodustustel mõnulevad poliitikud. Elanike edukuse pidev võrdlemine keskmise statistilise töötasuga põhjustab stressi. Et keskmist või sellest kõrgemat tulu teenib igast neljast inimest ainult üks, suuremale osale jääbki keskmine püüdmatuks, tajuvad vähesed. Ja vaatamata töötasude pidevale tõstmisele jääb ka tulevikus suurem osa inimesi teenima alla "keskmist" töötasu.
Ka keskmise eluea pikkuse aritmeetiline kajastamine tundub ebaõigena, sest see võib avaldada omakorda mõju inimeste elukvaliteedi langusele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele