Üleilmsed kliimamuutused - rohkem küsimusi kui vastuseid

Viimasel jääajal (17 000 aasta eest) oli Maa keskmine temperatuur umbes 4 kraadi (hinnatud) külmem kui praegu (väga ammu on olnud ka palju soojem). Kümne tuhande aasta pikkuses mõõtmes toimuva perioodilise kõikumise jahtumisfaasi taustal on viimase 157 aasta (mõõdetud) Maa pinna temperatuurid tõusnud 0,7 kraadi.

Ükski reaalne äriplaan ei tegele sellega, mis juhtub 4000 aasta pärast. Kui inimtegevus toodab saasta, mis võib-olla soojendab kliimat ja lähema 100 aasta perspektiivis mõjutab 6,3-10 miljardi inimese elu-olu, on rumal loota ehku peale. Geoloogilises ajas toimuva jahenemise taustal võib olla keeruline eristada inimtekkelist mõju, aga seda uurida on mõistlik.

Päikesesüsteemi arengulugu inimene ei mõjuta, küll on inimtegevus viimase paarisaja aasta sees atmosfääri toonud palju fossiilkütuste gaase, millest sõltub atmosfääri soojusjuhtivus. Selline tegevus võib olla (ÜRO kliimapaneel ütleb, et ilmselt ongi) muutnud Maa pinna energiabilanssi soojemaks.

Kui eksperdid ütlevad, et inimese mõju on kliimamuutustest rääkides üle tähtsustud, ei tähenda see, et nad inimmõju eitavad. Pigem käib jutt sellest, et laiatarbeks esitatu on paratamatult liiga mustvalge.Tähelepanu pälvimiseks on teatav ülevõimendus vajalik - ka äratuskell teeb valjemat häält, kui tähelepanelikule kuulajale vaja oleks.

Tugevasti kallutatud või ühekülgne probleemi esitus provotseerib vastuhakku ja käivitab Lomborgi efekti. Demonstratiivselt skeptiline rehkendab veidi ja leiab, et päris nii ei ole. Ja edasi esitab tervikule pretendeeriva valikmosaiigi negatiivis. Taustaks olevaisse uuringuisse süüvimata on kerge end üles ässitada ja jõuda teise äärmusesse - probleemi polegi. Paraku see, et keskkonnakaitsjad on ohualarmiga kohati liialdanud, ei tee probleemi olematuks, ogar optimism tekitab rohkem probleeme kui ettevaatus.

Kas kliima soojeneb siis või ei soojene? Pigem vist ikka soojeneb, kui kaua, ei tea. Hullem kui väike soojenemine, on võimalikud süsteemi ebastabiilsuse suurenemised (sh Golfi hoovuse seiskumine). Igal juhul on mõistlik mõelda, kuidas võimalike muutustega toime tulla.

Viinamarjakasvatusest Eestis unistage edasi, ükskõik, kas viinapuud külmuvad kolmel talvel kümnest või ühel - võimaliku soojenemise üks tagajärg on külmade talvede osatähtsuse vähenemine, aga päris ära nad ei jää. Pehmete talvede osatähtsuse suurenemine võib küll tähendada enam kehvakesi suusatalvesid - see aga on vesi aastaringse suusatunneli äriplaani veskile.

ÜRO valitsustevaheline ekspertide paneel hõlmab tuhandeid teadlasi, kes tuginevad oma väljaütlemistes tuhandetele uurimistulemustele.