Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikogu istungid kestavad mõne minuti

    "Suts ja valmis!" võib iseloomustada riigikogu selle sügise ülinappe istungeid, kus tööd jätkub tihtipeale vaid neljaks, kuueks või kaheksaks minutiks.

    Alla kümneminutilisi istungeid on sel sügisel riigikogu pidanud kokku kaheksa. Näiteks kaks istungit kestsid vaid neli minutit, mõned veidi rohkem.
    Napid minutid kuluvad riigikogu istungi tavapärasele protseduurile, kus tervitussõnad ütleb istungi juhataja ja küsib, kas on eelnõusid või arupärimisi, hiljem aga tehakse nn kohaloleku kontroll.
    "Kui riigikogu istung kestab kolm minutit - see on jama," ütleb riigikogu aseesimees Jüri Ratas. Just tema juhtis 17. mail rekordiliselt lühikest 3minutist istungit, mille ta lõpetas sõnadega: "Tänan teid, et oleme täna üheskoos selle tõsise riigikogu istungiga ühele poole saanud."
    Ratas möönab, et nii lühikesed istungid ei ole õige asi ega normaalne nähtus. Tema sõnul on kipuvad just esmaspäevased ja neljapäevased istungid lühikeseks jääma.
    "Kui võrrelda selle koosseisu algusistungeid ja sügist, siis tundub, et ikkagi on istungid pikemaks läinud," ütleb ta. Ratta sõnul on ta juhtinud ka näiteks kuuetunnist istungit.
    Staažikas riigikogu liige, endine riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg põhjendab lühikesi istungeid riigi valmissaamisega.
    "Positiivseks põhjuseks on see, et Eesti riik hakkab valmis saama. Negatiivseks see, et väiksemate asjadega, mida saaks seadusandlikult reguleerida, pole aega tegeleda. Ministeeriumid peaksid tegema tihedamad töögraafikud, ministeeriumide tööd tuleks survestada," räägib Kreitzberg.
    Ta meenutab, et n-ö olematuid istungeid, nagu see kolmeminutiline, on ka varem olnud. Samas mäletab ta ka öö läbi kestnud istungeid, mille mõttekus on samuti küsitav.
    Üks pikemaid istungeid oli 2004. aasta 10. novembril, mil arutati 2005. aasta riigieelarvet ja kus Keskerakonna fraktsiooni liikmed Mihhail Stalnuhhin, Vilja Savisaar ja Ain Seppik palusid vähemalt 64 korda 10minutilisi vaheaegu. Istung lõppes järgmise päeva hommikul kell 9.58 ja uus istung algas kohe kell 10.
    Autor: 1706-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Analüüs: sügis tööstuses võib kujuneda suheliselt ebameeldivaks
Sügis oma väljakutsetega ettevõtetele on ees – suured saavad hakkama, väikestel nii lihtsalt ei lähe, kirjutab KPMG auditi osakonna projektijuht Ilja Fenenko Äripäeva Infopanga masina- ja metallitööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Sügis oma väljakutsetega ettevõtetele on ees – suured saavad hakkama, väikestel nii lihtsalt ei lähe, kirjutab KPMG auditi osakonna projektijuht Ilja Fenenko Äripäeva Infopanga masina- ja metallitööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Jaapani Softbank kukkus rekordilise kahjumiga käpuli
Jaapani tehnoloogiainvestor SoftBank Group Corp. teatas esmaspäeval rekordilisest enam kui 23 miljardi dollari suurusest kvartalikahjumist, kuna tema Vision Fundi investeeringud kannatasid tehnoloogiaaktsiate hindade languse tõttu.
Jaapani tehnoloogiainvestor SoftBank Group Corp. teatas esmaspäeval rekordilisest enam kui 23 miljardi dollari suurusest kvartalikahjumist, kuna tema Vision Fundi investeeringud kannatasid tehnoloogiaaktsiate hindade languse tõttu.
Reaalajas börsiinfo
Raadiohitid: ostuidee karuturul ja tippjuhtimise vähem nähtav pool
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Leedu vedajad hädas riiulifirmadest tööjõuvahendajatega
Leedus registreeritud riiulifirmad palkavad aina enam tööle veokijuhte kolmandate riikidest, kellele antakse Leedu elamis- ja tööluba, kuid tegelikult hakkavad nad tööle hoopis Saksamaa ja Belgia firmades. Selline skeem ajab Leedu veokijuhtide kvoodi kiiresti lõhki ja riigi enda ettevõtjad jäävad roolikeerajateta.
Leedus registreeritud riiulifirmad palkavad aina enam tööle veokijuhte kolmandate riikidest, kellele antakse Leedu elamis- ja tööluba, kuid tegelikult hakkavad nad tööle hoopis Saksamaa ja Belgia firmades. Selline skeem ajab Leedu veokijuhtide kvoodi kiiresti lõhki ja riigi enda ettevõtjad jäävad roolikeerajateta.
Ameerika energiafirmad ei hooli Joe Bideni üleskutsest – tootmine jätkub vanamoodi
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden kutsus riigi energiafirmasid suurendama tootmist, et suruda kerkivaid kütusehindu alla. Ettevõtteid see ei kõiguta, vahendab Financial Times.
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden kutsus riigi energiafirmasid suurendama tootmist, et suruda kerkivaid kütusehindu alla. Ettevõtteid see ei kõiguta, vahendab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.