Saamatajäänud puhkeaja hüvitamiseks kaks võimalust

Tööajakava alusel summeeritud tööajaarvestusega töötajatel sageli pühade eel töövahetust tegelikult ei lühendatagi - keegi ei pane kauplusi varem kinni ega kärbi haiglatöötaja, tuletõrjuja, politseiniku või bussijuhi 12 või 24tunnist tööpäeva.

Töösisekorraeeskirjas peab sellisel juhul olema näidatud, kuidas arvestatakse ja korvatakse töötajale neid lühendamata jäänud töövahetusi: kas neid võetakse kui erakorralisi ületunde, mis hüvitatakse samal kuul või vähendatakse arvestusperioodi üldist normtundide arvu.

Mõnedes firmades lühendatakse kõigi riigipühade eel töötajate tööpäeva pikkust tunni või paari võrra kas tööandja ühepoolse otsuse või kollektiivlepingu alusel.

Üheks selliseks kollektiivlepinguks on näiteks Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu üldtöökokkulepe, millele on antud laiendatud kohaldamine ning selle järgi lühendatakse töötaja tööpäeva pikkust ka ülejäänud riigipühade eel ühe tunni võrra.

Tööaja sellise lühendamisega ei tohi kaasneda palga vähenemine või palgatingimuste halvenemine.

Kuna palganõude aegumine on kolm aastat, tasub töötajatel oma töötunnid üle kontrollida ning saamatajäänud lisatasu välja nõuda.

Riigipühal tehtud töö eest makstakse vähemalt kahekordselt, olenemata sellest, kas töötati graafikukohaselt või graafikuväliselt.

Kui kasvõi üks tundki läheb töövahetusest riigipüha kuupäevale, on kogu vahetuse tasu vähemalt kahekordne.

Kui osa töötunde on õhtusel või öisel ajal, lisandub nende tundide eest veel harilik 10% või 20% lisatasu.

Töötaja soovil võib tööandja hüvitada riigipühal töötamist ka vaba aja andmisega tööl oldud aja ulatuses, kuid seda ainult graafikuvälise töötamise korral, tasustades riigipühal tehtud tööd nagu tööd tavalisel tööpäeval.

Vajalik on hüvitamise viisis eelnevalt kokku leppida. Töösisekorraeeskiri peaks olema dokument, kust leiab vastuse, kuidas lühendamata töövahetusi hüvitatakse.

Autor: Neenu Pavel