Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas tõlkida õpilasmalevat?
Tõlkimine on suur kunst. Usun, et seda kogeb iga kirjandushuviline, kui võtab kätte mõne Shakespeare'i teose, mille oskuslikud värsisepad on eesti keelde ümber pannud. Eks iga sõna sisaldab endas lisaks sõna-sõnalisele tähendusele ka kultuuriga kaasaskäivat taustapilti, seoseid. Kas saabki üldse selgitada midagi võõrastele, eriti kui usume enda öeldaval olevat ainulaadse ja mitmetähendusliku sisu?
Kas suudame selgitada eurooplastele neid ühiskonna saavutusi, mille üle võime uhked olla, kuid millele Euroopas ei leita kuigi kergelt vastet?
Läbi aegade on õpilasmalevas käinud pea viiendik Eesti elanikkonnast. Mis see õpilasmalev on, ei vaja meile suurt selgitamist - kuidas aga seletada seda kellelegi, kes ei ole sellest kunagi midagi kuulnud?
Suheldes inimestega piiri tagant, teevad nad tihti üllatunud näo ja küsivad maleva kohta: ega see ometi ei ole lapstööjõud? Mõningase selgitamise järel saadakse alles aru, et tegemist on noorte töökasvatusvormiga, millel on vanuseline sihtgrupp, kellele mitmes Euroopa riigis on juba antud ka valimisõigus. Et need on keskmiselt 16aastased noored, kellel seadus lubab töötada piiratud tööajaga.
Ent õpilasmalev ei ole ainult viis, kuidas pakkuda noortele esimesi töökogemusi ning palgaraha, vaid kannab endas ka laiemat põlvkondasid ühendavat rolli. Need samad väärtused, mis tõid omal ajal noori malevasse, panevad liikuma malevlased ka täna: töö, sõbrad ja vabadus.
Üsna mitmed Eesti ettevõtted on leidnud malevas tänuväärse partneri, seda enam, et Eestis töökäsi napib. Otse tööstussektoris pole malevanoori rakendatud, küll aga põllumajanduses, haljastuses ning kaubanduses.
Statistika näitab, et kooli lõpetavad noored on kõige kiiremini kasvav töötute grupp Euroopas. Eestis toimib see mudel hästi, miks mitte rakendada seda mujal?
Teise võimalusena võime ju ka oodata mõnda veidrat eurodirektiivi, mis Eesti ajaloolisse tausta süvenemata piirab meil hästi toimivat süsteemi. Eks ole küllaga nähtud neid euroseadusi, mis on otsetõlkes eesti keelde pandud ja mida lugedes paratamatult muigad. Sõnad oleks justkui tuttavad, aga aru ei saa.
Näen siin võimalust pakkuda omalt poolt midagi Euroopale. Loomulikult vajab see suurt selgitustööd ning poliitilist tahet, kuid asi on pingutamist väärt. Tõlgime midagi ka eurooplastele!