• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,3%39 692,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,3%39 692,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 10.12.07, 14:38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Päikeseelektrijaamad ehitatakse kosmosesse

Hiiglaslikud päikesepaneelid, mis tiirleksid Maa lähiorbiidil on teadlaste järgmine idee, kuidas Maal peagi kättejõudvat energiapuudust leevendada.
Idee on nii lennukas, et praegune suurim inimkätega loodud kosmoseobjekt – rahvusvaheline kosmosejaam näiks selle kõrval tibatillukesena.
Päikesetorniks nimetatud kava on hetkel töös Euroopa, Jaapani ja USA teadlaste käes. Sellise maavälise päikesejaama eelised on selged: kosmoses tiirleva jaamani jõuavad päikesekiired otse ning pilviseid ilmu ei tule kunagi ette, kirjutas BBC.
Raskem küsimus on aga see, kuidas jaam valmis ehitada ning kuidas kosmoses toodetud elekter taevast maha tuua. Sellise jaama ehitamist on võrreldud mahult Egiptuse püramiidide ehitamisega. Selleks on vaja tervet rakettide armeed, mis toimetaksid kosmosesse jaama ehituseks vajalikke osi. Sajad raketid peaksid käima pidevalt, ei piisa sellest, kui kanderakett väljub iga nädal või paari kuu tagant.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Pentagoni tellimusel tehtud uuringust järeldus, et kosmoses asuv päikesejaam on peagi tehnoloogiliselt teostatav ning robotite abil on võimalik tulevikus suuri konstruktsioone kosmoses ehitada ohutumalt ning kiiremini.
USA kosmoseagentuuris NASA on juba alanud tööd süstikutüübi kallal, mis võimaldaks langetada oluliselt kosmosetranspordi hindu. Praegu maksab üks süstikustart umbes pool miljardit dollarit.
Leopold Summerer Euroopa kosmoseagentuurist usub, et kosmoses päikeseenergia tootmine võib saada võimalikuks juba 20 aasta pärast. Kuid tema sõnul on selle eelduseks rahvusvaheline koostöö, nagu seda on tehtud rahvusvahelises kosmosejaamas.
Inglise-Prantsuse kosmoseprojektidega tegeleva firma EADS Astrium esindaja Rober Lainway sõnul on võimalik, et ka erafirmad löövad projektis kaasa, kuid esimesed sammud peavad tegema siiski riikide valitsused.
Tema sõnul on sellest ideest kunagi tulevikus saanud reaalsus. „Tuleb arendada tehnoloogiaid, mis võimaldab toota odavamaid päikesepaneele, lennutada neid kosmosesse ning leida viis, kuidas energiat mikrolainete või laserkiirte abil tagasi Maale saata,” ütles ta. „Kõik see on tehniliselt teostatav. Küsimus on rahas.”

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 5 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele