• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,6%39 573,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,6%39 573,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 22.10.08, 18:48
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Elektrijaamad võiks ehitada kosmosesse

USA kosmoseühingu National Space Society emeriitprofessor Ben Bova pakkus hiljuti välja uskumatuna kõlava lahenduse maailma energiakriisile. Selle asemel, et paigutada päikesepaneelid majakatustele, soovitab ta need saata kosmosesse, kus päike pidevalt paistab.
Hiljuti avaldatud artiklis selgitab Bova, et idee pole sugugi teostamatu, nagu esmapilgul võib tunduda. Juba praegu osatakse saata kosmosesse erinevaid materjale, samuti on olemas kogemused nullgravitatsiooniga keskkonnas hiiglaslikke struktuuride ehitamisega, näiteks rahvusvaheline kosmosejaam. Seega võiks hiiglasliku päikeseenergia koguja ehitamine olla kosmoses täiesti teostatav, kirjutas Washington Post.
Idee seisneb hiiglaslike päikesepaneele kandvate satelliitide saatmises kosmosesse, kus need pidevalt päikesevalgust elektriks muudavad ning selle energia mikrolainete abil Maal asuvatesse vastuvõtujaamadesse saadavad. Teadlase hinnangul suudaks selline jaam toota pidevalt 5-10 gigavatti energiat. Kuivõrd Maale saadetava energia kokkukogumiseks on vaja suurt pinda, sobiksid teadlase hinnangul vastuvõtujaamadeks kõige paremini näiteks kõrbed.
See projekt poleks kindlasti odav. Bova arvutuste kohaselt läheks sellise jaama ehitamine maksma umbes miljard dollarit ehk umbes sama palju kui tuumaelektrijaama ehitamine. Projekti tasuvusaeg oleks pikk, investeeritud raha hakkaks kasumit tootma mitmekümne aasta pärast. Samas oleks niimoodi toodetava energia hind teadlase sõnul traditsiooniliste vahenditega toodetud elektrienergiaga samas suurusjärgus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 9 p 24 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele