Suunatud emissioon valmistab peavalu
"Nii palju, kui mina tean, on tegemist suunatud aktsiaemissiooniga, nii et ei ole kuskilt otsast tegemist optsiooniga," oli Harju Elektri juhatuse esimees Andres Allikmäe 2010. aastal töötajatele suunatud aktsiaemissiooni kohta rääkides kidakeelne.
"Juhtkond ei puutu asjasse üldse. See on puhtalt üldkoosolekute ja omanike küsimus, kes seda korraldas. Firma ei ole sellega seotud."
Ka suuromanik ja nõukogu esimees Endel Palla ei soovinud sellest lähemalt rääkida, öeldes, et see on ilmne näpuga näitamine maksuametile, kuhu oma tulevik suunata, mis võib ettevõttele kahju teha.
Palla rõhutas, et tegemist on suunatud aktsiaemissiooniga, mis võib-olla toimub aastal 2010, aga mis suure tõenäosusega ei toimu, kuna tänane aktsiahind on odavam kui väljakuulutatud hind.
Ta ütles, et kui algselt tundus tema väljamõeldud idee hea, siis vahepeal on maailmabörsid kõvasti langenud, mis on kõigutanud ka Tallinna börsi. "Kuigi meie firmas ei ole midagi pahasti, on aktsia hind kukkunud umbes 40%, mis ei sõltu meist," nentis Palla.
Kõige enam valutas Palla südant Eesti maksuseaduse pärast, mis ei soosi taolisi programme, sealhulgas ka suunatud aktsiaemissioone. "Ma ausalt öeldes loodan, et 2009. aastal muutub Eestis maksuseadus ettevõttesõbralikumaks."
Täna ei ole nad Palla sõnul ühtegi otsust teinud, kas seda emissiooni ellu viia või mitte. "Seetõttu ei hakkaks ma täna midagi ka oletama, maksuametile näpuga näitama ja arvama, et siin on potentsiaalne maksumaksja olemas. Me ei taha kahjustada aktsionäride huve ja mõttetult makse maksta," selgitas Palla.
"Sellisel tulevikus teostataval suunatud emissioonil ja eelnevate õiguste andmisel, muuhulgas eellepingute sõlmimisel, ei ole sisulist erinevust optsioonist. Erisused on eelkõige vormilist laadi. Seega tuleb sellise emissiooni käigus töötajatele antavat hüve maksustada kui erisoodustust," märkis advokaadibüroo Raidla & Partnerid vandeadvokaat Monika Sehver.
Ta selgitas, et tulevikus teostatava töötajatele suunatud aktsiaemissiooni maksustamine toimub nagu optsioonide maksustamiselgi, mille puhul annab tööandja oma töötajatele teatud soodustuse - õiguse omandada tulevikus aktsiaid varasema ajahetke hinnaga.
"Sellise emissiooni eesmärk on tavaliselt töötajate ja juhatuse liikmete motiveerimine ning emissiooni eduka kulgemise eeldus on, et emissioon toimumise ajaks on aktsia väärtus suurenenud," rääkis Sehver.
Sellise emissiooni käigus töötajatele antavat hüve tuleb maksustada kui erisoodustust tulumaksuseaduse N 48 alusel. Juhindudes riigikohtu 11.01.2007 otsusest (kohtuasi 3-3-1-62-06), tuleb sellise tuleviku aktsiaemissiooni otsustamisel ja eellepingute sõlmimisel hinnata, kas töötajale antakse hüve eellepingu sõlmimisel, või antakse töötajale hüve aktsiate emiteerimisel.
Juhul kui eellepingu sõlmimisel antakse töötajale rahaliselt hinnatav hüve, siis tekib tööandjal maksukohustus eellepingu sõlmimisel. Kui eellepingu sõlmimisel ei teki rahaliselt hinnatavat hüve, tekib tööandjal kohustus maksustada aktsiate emiteerimisel tekkiv hüve, s.o aktsia turuhinna ja töötaja poolt aktsia märkimisel makstava summa vahe (eeldusel, et aktsiate emiteerimise ajal on turuhind kõrgem). Tööandja peab erisoodustuse väärtuselt ja sellelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult maksma ka sotsiaalmaksu.
Seda, kas eellepingu sõlmimise hetkel saab lugeda rahaliselt hinnatava hüve antuks või mitte, tuleb hinnata konkreetsete faktide alusel. Tavapäraselt ei saa lugeda eellepingu sõlmimisel rahaliselt hinnatavat hüve tekkinuks, kui eellepinguga antav õigus ei ole kaubeldav ega üleantav.
Autor: Virge Lahe