Luman ja Veskimägi: ettevõtete tulumaksusüsteem peab de facto säilima!

Järgneb saadetud kommentaar.

Kolmapäevane Äripäev kuulutas esikaanel, et Eesti pidavat euroliitu kavaldama ja selle kiuste maksusüsteemi säilitama. Selle juures on kummaline, et ühe endise audiitori ja ühe (Rootsi) pankuri arvamust serveeritakse kui ettevõtjate ja audiitorite arvamust. Püüdes spekuleerida ja ette aimata Euroopa Komisjoni või teiste liikmesriikide käitumist, on aga ära unustatud Eesti riigi ning ettevõtjate huvid – jääda riikide ja majanduste vahelises konkurentsis võitjate poolele. Eesti maksusüsteem ei ole kindlasti kellegi kiuste ega kavaldamiseks loodud, ka plaanitud seadusemuudatused pole silmapete.

Juba ELiga liitudes oli ju selge, et oleme võtnud üleminekuaja ja kohustuse viia oma ettevõtete tulumaksusüsteem kooskõlla ema-tütarühingu direktiivi ja Euroopa Kohtu lahenditega. Uue seaduseelnõuga seda ka sisuliselt tehakse – täidetakse ema-tütarühingu direktiivi põhinõue vältida topeltmaksustamist. Selleni jõudmiseks on aastaid diskuteeritud, analüüsitud ja kritiseeritud. Kaasatud on olnud nii kohalikud kui ka rahvusvahelised eksperdid. Argumenteeritud dialoogis on sõelale jäänud üks lahendusvariant (esialgsest kaheksast) ning selle kohta on valitsus teinud ka juba juunikuus põhimõttelise otsuse. Selles dialoogis nõrgemate argumentidega esinenud härrad on aga ka pärast otsuse tegemist veendunud, et vürtsitades oma seisukohti õuduslugudega kohe-kohe saabuvast hagist saab asjade käiku veel muuta. Muuta suunas, mis tagab mundriau ja välisomanike riiklikud huvid.

Kindlast ohust, et Eesti kohtusse kaevatakse, saab rääkida see, kes seda teha kavatseb. Ka praegu käib Eesti Vabariik mitmesugustes küsimustes Euroopa Kohtus ja on seda ka varem teinud. Ka maksuküsimustes. Garantiid, et keegi meid ei hage, ei ole võimalik mitte ühelgi juhtumil anda. Me ei saa aga siseriiklikult iseenda vaenlase positsioonile asuda ning seda ei tohiks teha ka end ettevõtjatele suunatud ajaleheks nimetav meediaväljaanne.

Alates liitumisläbirääkimistest on aeg edasi liikunud ning on tehtud uusi otsuseid nii Euroopa seadusandluses kui ka kohtutes. Enamasti on need olnud meie jaoks soodsad – põhjus, miks Eesti üleminekuaja sai, on üha nõrgema kaaluga. Siinkohal tuleb tunnustada Rahandusministeeriumi ametnikke, kes on kogu arutelu käigus hoolikalt nii kohtulahendeid kui ka maksustamise arengut Euroopas arvestanud. Rahandusministeerium kaitseb ettevõtete tulumaksu küsimuses kindlalt rohkem Eesti ettevõtjate huve kui meedia või mõni ettevõtja ise.

12 kuud enne tähtaega, kui on jäänud loetud päevad, et ette valmistada, vastu võtta ja laiale investorite ringile teatavaks teha Eesti ettevõtete tulumaksusüsteemi muudatused, on kohatu diskussiooni nullist alustada. Paanika tekitamine otsitud argumentidega on pehmelt öeldes vastutustundetu.

Eesti suuremad ettevõtlusorganisatsioonid on veendunud, et on õige ja vajalik säilitada tulumaksusüsteem de facto ning teha selle jaoks tehnilised muudatused olemasolevasse seadusesse.