Püsime veel endiselt sadulas!

Uus, 2008. aasta DVD on ajaloopleierisse lükatud ja mängima pandud. Mida me sellelt näeme - koguperekomöödiat, draamat, krimkat, seiklus- või lausa katastroofifilmi?

Tarbijahindade kasv kohe aasta algul viitaks justkui draamale - jaanuaris-veebruaris galopeerib tarbijahinnaindeks kindla peale 10 protsenti ringis. Tarbimispidu see automaatselt ei ohjelda, inertsist läheb see mõni aeg edasi.

Kui aga ka näiteks börs lisaraha ei too, mis on vägagi tõenäoline, siis tarbimise kasv aeglustub, ja just luksuskaupade valdkonnas.

Samas konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu arvates kasvavad inimeste sissetulekud kiiremini kui hinnad. Sellest võiks järeldada, et inimeste elujärg ei tohiks halveneda.

Ent elujärg ei sõltu üksnes tarbijahindadest. Sissetulekute tõus peab paljudel katma lisaks ka eluasemelaenu intressi võimaliku tõusu.

See muutus võib palju valusamalt lüüa, kuna kord juba võetud eluasemelaenu tarbimist ei saa vähendada. Ja eelmise aasta kergekäelised SMS-laenud vajavad samuti tagasimaksmist.

Ka kinnisvarahinnad võivad maha mängida pigem dramaatilise episoodi. Valmisehitatud elamuplokid täituvad visalt ja see seab väiksemad arendajad valiku ette: hinna langetamine või pankrot.

Ehitajad hakkavad taas tööd otsima, ehituskvaliteet rohkem hinda minema, suuremad ehitusfirmad ei põlga ära ka väiksemaid objekte.

Kindlasti tööpuudus mõnevõrra suureneb, aga võib-olla on see isegi hea. Mõnede erialade - taas näiteks ehitajad - ülemeelitamine ja ülemaksmine jõudis absurdi piirimaile.

Paari aasta palgatõus ei lähtunud tootlikkuse kasvust, vaid pelgalt töökäte puudusest.

Kriminaaltango võib meid ähvardada Euroopa Komisjoni suunalt - kui me ei kehtesta 2009. aastal ettevõtete tulumaksu kohe kasumi tekkimise hetkel.

Aga ärme laseme ennast tühjast hirmutada: me ju täidame nn ema-tütarühingu direktiivi. Ulme valdkonda kuuluks aga see, et Eesti võtab aasta pärast euro kasutusele.

Globaalsed arengud Eesti majandust sel aastal ei soosi: tooraine, eriti metallide ja toiduainete hinnad tõusevad. USAs on küpsemas kinnisvarakriis - inimesed võtsid kinnisvarahindade tõusu tagatisel tarbimislaenu ja raiskasid raha ära.

Et nüüd kinnisvarahinnad langevad, on esmalt raskustesse sattunud need pangad, kes niisugust mulli oma võlakirjadega rahastasid.

Nüüd ei taha neid võlakirju keegi. Doominokivide varing võib ka Eestist üle käia.

Kõigest hoolimata loodab Äripäeva toimetus, et Eesti majandus kasvab sel aastal viis-kuus protsenti, mis on osaliselt eelmiste aastate inertsist. Happy end? Vara - vaatame filmi lõpuni.