Keila linnavalitsusest öeldi aripaev.ee-le,
et Keilas toimib korraldatud jäätmevedu alates 1. jaanuarist 2006. a ja
arvestades praegust üldist situatsiooni, on see toiminud edukalt.
Vastavalt jäätmeseaduse § 31 kohaselt on Keila linn andnud elanikele võimaluse oma jäätmed liigiti sorteerida. Keilas toimub tihe koostöö erinevate taaskasutusorganisatsioonidega (MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, MTÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Eesti Rehviliit). Üle linna on paigaldatud 9 pakendi- ja 3 paberikonteinerit, lisaks on veel 4 vanapaberikonteinerit, mille tühjendamise eest maksab omavalitsus.
15. oktoobriks 2006. a paigaldas Ragn Sells AS kõigile kortermajadele 600 l paberi- ja papikonteinerid. Selleks kohustas ettevõtet Keila linnavolikogu määrus.
Novembris 2007. a hakkas Ragn Sells AS pakkuma eramajadele ka "rohelise kilekoti" teenust ning kortermajadele pakendi kogumiseks mõeldud konteinereid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Keilas, Ülejõe tee 2 asub ohtlike jäätmete kogumispunkt. Aia- ja haljastusjäätmed kogub linn elanikelt iga aasta kevadel ja sügisel suurkoristuse kampaaniate ajal.
Eramajad ei pea soetama oma aeda mitu erinevat konteinerit. Piisab ühest olmejäätmete konteinerist, lisaks võiks olla roheline kilekott, kuhu inimene oma pakendijäätmed paneb. Teisi sorteeritud jäätmeid (paberi- ja pakendijäätmed) saab ladustada lähimasse üldkasutavasse konteinerisse, kuid mugavam on kasutada „rohelise kilekoti“ teenust, koti tühjendamine on tasuta.
Viie ja enama korteriga elamutel on jäätmehoolduseeskirjale vastavalt olmejäätmete konteiner, paberikonteiner ja sellest aastast ka pakendikonteiner, mille kiiremad said kampaania käigus soodsatel tingimustel.
Biolagunevaid toidujäätmeid Keilas hetkel veel eraldi ei koguta (täpsustuseks: seadusest tulenevalt sorteeritakse ja kogutakse aia- ja pargijäätmeid). Küll aga plaanime seda 2008. a jooksul.
Keila linnavalitsusele ütles Ragn Sells, et kui prügiauto juht avastab konteinerit tühjendama tulles, et olmeprügi konteineris leidub olulisel määral jäätmeid (paber, pakend, ohtlikud, pargi- või aiajäätmed), mida alates 1. jaanuarist 2008. a tuleb eraldi sorteerida, siis on tal õigus see konteiner tühjendamata jätta. Kui aga konteineri sisu on juba autosse tühjendatud, siis kirjutatakse see aadress üles ja saadetakse arve, mis Ragn Sellsi sõnul on kahekordne, kuna sisaldab saastetasu, mida nemad peavad prügilale maksma.