- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,1%5 975,15
- DOW 300,17%42 245,13
- Nasdaq −0,35%19 477,43
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,55
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,1%5 975,15
- DOW 300,17%42 245,13
- Nasdaq −0,35%19 477,43
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Venemaa kavatseb end oma internetiga eraldada
Venemaa on võtnud eesmärgiks luua
kirillitsa baasil toimiv internet, mis toimiks ülemaailmsest internetist täiesti
eraldi.
Siiski on kaval juba alguses ees komistuskivi. Kirillitsas oleks Vene domeenide praegune lõpu .ru asemel asutama .py. Aga seda domeeni kasutab juba Paraguay.
Rahvusvaheliselt domeeninimede kasutamist kontrolliva agentuuri Icann esindaja Kim Davis ütles The Guardianile, et Venemaa tahab nüüd saada kirillitsas domeeni .rf.
Venemaa ideega sarnane idee on juba töös Hiinas, kus testitakse võimalust kasutada hieroglüüfe .net, .com ja .cn asemel.
Kuid põhiküsimus on, kas Venemaa võtab kasutusele rahvusvaheliste domeeninimede tarbeks oma juurserverid, mis otsustavad, kas edastada internetikasutaja päringuid või mitte. Praegu asub põhiosa sõltumatuid interneti juurservereid USAs.
Halvimal juhul peavad kõik rahvusvahelised firmad registreerima oma domeenid .rf lõpuga, et neid saaks kirillitsal põhinevas Vene internetis kasutada. Selline stsenaarium annaks Venemaale täieliku kontrolli oma domeeninimede üle.
Sel juhul poleks Venemaal mingit põhjust karta Paraguayd, aga Vene kodanike puhul suureneb oht, et nad jäävad rahvusvahelisest internetist äralõigatuks.
Kim Davise sõnul on kirillitsat kasutavate klaviatuuride puhul keeruline leida domeeninimesid, mis vastaksid rahvusvaheliselt kasutuses olevale Ascii-koodisüsteemile. Kui Vene süsteemil pole sidet Ascii-koodidel põhineva internetiga, siis on Venemaa internet muu maailma võrgust äralõigatud.
Täpselt sama küsimus on õhus Hiina puhul. Kas luua side ülejäänud võrguga või jääda üksi.
Üks võimalus on veel: igale kodanikule on väljastatud IP-aadress, mida ta kasutab sõltumata sellest, kus ta internetti siseneb.
Kui venelased kavatsevad minna üle oma juurserverite peale, võib seda internetiturvalisusega tegeleva firma Fortinet esindaja Guillaume Lovet’ sõnul võrrelda kõige otsast ülesehitamisega, aga ka kogu olemasoleva prügikasti viskamisega.
Venelased ise on hinnanud, et 90 protsenti internetisuhtlusest toimub riigi sees ning vaid 10 protsenti välisilmaga, see 10 protsenti oleks iseseisva võrgu puhul muu maailmaga toimuvast suhtlusest ilma.
Hetkel kuum
Samas rääkis Internet Governance Forumi nõunik Wolfgang Kleinwachter, et on kuulnud kõlakaid, nagu oleks valitsusel kavas anda kodanikele välja autoriseeritud salasõnad või turvakoodid, mille abil on võimalik siseneda ülemaailmsesse internetti. Seega saaks Kreml kontrollida iga kodanikku suhtlust välisilmaga. Valitsus on aga teatanud, et see abinõu on vajalik küberkuritegevuse piiramiseks.
Küberkuritegevusega tegelevad eksperdid on aga veendunud, et idee sulgeda Venemaa küberkurjategijad oma riiki on ette läbi kukkunud. Kui praegu on rahvusvahelised turvaeksperdid juba suutnud luua pildi Vene küberpättide töömeetoditest, siis müür Venemaa ja muu interneti vahel muudaks kogu senise töö kasutuks.
Enimloetud
Viimased uudised
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele