Kuid põhiküsimus on, kas Venemaa võtab kasutusele rahvusvaheliste domeeninimede tarbeks oma juurserverid, mis otsustavad, kas edastada internetikasutaja päringuid või mitte. Praegu asub põhiosa sõltumatuid interneti juurservereid USAs.
Halvimal juhul peavad kõik rahvusvahelised firmad registreerima oma domeenid .rf lõpuga, et neid saaks kirillitsal põhinevas Vene internetis kasutada. Selline stsenaarium annaks Venemaale täieliku kontrolli oma domeeninimede üle.
Sel juhul poleks Venemaal mingit põhjust karta Paraguayd, aga Vene kodanike puhul suureneb oht, et nad jäävad rahvusvahelisest internetist äralõigatuks.
Kim Davise sõnul on kirillitsat kasutavate klaviatuuride puhul keeruline leida domeeninimesid, mis vastaksid rahvusvaheliselt kasutuses olevale Ascii-koodisüsteemile. Kui Vene süsteemil pole sidet Ascii-koodidel põhineva internetiga, siis on Venemaa internet muu maailma võrgust äralõigatud.
Täpselt sama küsimus on õhus Hiina puhul. Kas luua side ülejäänud võrguga või jääda üksi.
Üks võimalus on veel: igale kodanikule on väljastatud IP-aadress, mida ta kasutab sõltumata sellest, kus ta internetti siseneb.
Kui venelased kavatsevad minna üle oma juurserverite peale, võib seda internetiturvalisusega tegeleva firma Fortinet esindaja Guillaume Lovet’ sõnul võrrelda kõige otsast ülesehitamisega, aga ka kogu olemasoleva prügikasti viskamisega.
Venelased ise on hinnanud, et 90 protsenti internetisuhtlusest toimub riigi sees ning vaid 10 protsenti välisilmaga, see 10 protsenti oleks iseseisva võrgu puhul muu maailmaga toimuvast suhtlusest ilma.