Kriisiks tuleb alati valmis olla

Kui küsida ettevõtjalt, kas ta kriisijuhtimisega ka tegeleb, ütleb ta tavaliselt, et milleks, pole mingeid kriise olnud. Praegu on majanduskeskkond võrreldes 2005. aastaga oluliselt muutunud. Lõppenud on erakordselt hea aeg, kus kõik läksid kergelt galopeerides ülesmäge ja valitses üldine optimism. Ehitus- ja kinnisvarasektoris on plahvatuslik kasv asendunud peaaegu et seisakuga ja toonud juba kaasa ka lahkhelid juhtkondades. Narvas toimuvad ulatuslikud koondamised.

Et hinnata, kuidas ettevõte kriisiks valmis on, võib kasutada kriisijuhtimise maatriksit. Hinnang tuleks anda kahele muutujale: kriisijuhtimise ajastus ettevõttes ja kriisijuhtimise ulatus. Ajastus näitab, kas kriisile hakati mõtlema ennetavalt, näiteks strateegia koostamise käigus arutati läbi ka võimalikud riskid ja nende vältimine. Või juhtus kõigepealt ettevõttes mõni negatiivsete tagajärgedega sündmus, mis kriisi mõõtmed välja annab ja asuti selle sündmuse tagajärgi likvideerima, see oleks siis reageeriv lähenemine.

Ennetavalt on võimalik reageerida ettevõttel, kes jälgib hoolega konkurente ja võtab ennetava kriisijuhtimise ette juba siis, kui konkurent kriisi satub. Rääkimata igakülgsest ettevõtete mõjutavate välis- ja sisemiste tegurite regulaarsest analüüsist, mille tulemusel selguvad nõrgad ja tugevad kohad ja nende kombineerimine strateegiatesse võimaldab ettevõtte võimalusi ära kasutades ohte vältida.