• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • 30.01.08, 16:40
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vihmast saab toota energiat

Ka alternatiivenergia allikatele võib alternatiive otsida - sompus ilmaga asendab päikesepatareid vihmapaneel.
Neli Prantsusmaa uurijat avaldasid ajakirjas Smart Materials and Structures töö, mis kahe artikli peale jaotatult käsitles vihmapiiskade kineetilise energia elektrienergiaks muundamise võimalusi piesoelektriliste omadustega plastide abil nii teoreetiliselt kui katses. Huvitav on märkida, et nende tehtud töö näib jõukohane ka tublile füüsika bakalaureusetudengile, kirjutab fyysika.eeSmart Materials and Structures põhjal.
Romain Guigon, Jean-Jacques Chaillout, Thomas Jager ja Ghislain Despesse originaalsele ideele järgnev arutlus tugineb suuresti füüsika baaskursusest tuttavatel meetoditel. Töö teoreetilises osas leitakse, et piisa energia efektiivseimaks ärakasutamiseks on otstarbekas kasutada 25-mikromeetrilise paksusega piesoelektriliste omadustega polüvinülideenfluoriidi kilest ribasid, mille laius on umbes 2/3 langenud piisa jälje läbimõõdust. Kileribad peavad olema mehaanilistest pingetest vabad ja parima saagise saamiseks mõlema pinna kogu ulatuses elektroodina toimiva voolu juhtiva kihiga kaetud.
Eksperimentaalosas mõõdeti erinevate suuruste ja kiirustega langevate piiskade põhjustatud pinget ja kasuliku elektrienergia määra. Lõpptulemustes eristati harilikku vihmapiiska, milleks oli kokkuleppeliselt 1-millimeetrise läbimõõduga kolm meetrit sekundis langev tilk, ja paduvihmapiiska läbimõõduga 5 millimeetrit. Esimesel juhul saadi langevalt piisalt 1nJ elektrienergiat maksimaalse hetkvõimsusega 1µW.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Paduvihmapiisa korral olid vastavad näitajad 25µJ ja 12mW. Need arvud võivad näida väikesed, kuid ka elektroonikaseadmete energiatarve väheneb tehnoloogia edenedes. Uudsed energiaallikad võivad rakendust leida näiteks eraldatud piirkondades sademete määra registreerivate seadmete autonoomsete salvestusseadmete juures, aga ka iseseisvate sensoritena tööstusseadmetes.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 25 p 11 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele