Advokaat: õiguspärane on nimetada poliitikut lollpeaks

Euroopa inimõiguste kohus on välja toonud olemasolevaid lahendeid isikuandmete kaitsel. Välja joonistub kolm aspekti. Esiteks, kes on see inimene, kelle kohta informatsiooni avaldatakse. Avaliku elu tegelasel peabki olema paksem nahk, selgitab Euroopa inimõiguste kohus.

„Täiesti õiguspärane on nimetada poliitikut lollpeaks. Samuti võib avaldada surnud riigipea haigusloo, sest see on ühiskonnale vajalik informatsioon. Ka ärimehe maksudeklaratsiooni võib kommenteerida,” tõi Nõmper välja kohtu seisukohti.

Vandeadvokaat meenutas, et see, mis on avalikkuse huvides, on erinev sellest, mille vastu avalikkus huvi tunneb. „Selles, kas avalikkuse huvides on teada kellegi seksuaalelu üksikasju, võib kahelda. Avaliku elu tegelastel võib olla ju paks nahk, kuid nad pole kuulikindlad,” arutles ta.

Teiseks on andmete avalikustamise puhul oluline ka panus ühiskondlikku debatti. Kui isik ei täida parajasti avalikku funktsiooni, ei ole panust avalikku debatti. Poliitiku valetamise paljastamine on panus ühiskondlikku debatti. Enesetapja näitamine verise noaga tänaval ei ole selline panus.

Nõmper tõi välja ka sanktsiooni määra küsimuse. Näiteks 200 krooni on proportsionaalne karistus solvamise eest, 1 500 000 naela ei oleks proportsionaalne karistus. Kui ajakirjanud peavad tegutsema väga suurte trahvide hirmus, poleks see enam mõttekas, märkis vandeadvokaat.

Vandeadvokaat möönis, et isikuandmeid puudutavad seadused ei ole üheselt tõlgendatavad ja teema on keeruline. Küsimus on menetluses, mitte selles, kuidas õiglust rakendada, lisas ta.

Millegipärast käivad kohtus vaid ärimehed ja poliitikud, samas kirjutatakse ju ka tavalistest inimestest, tõi Nõmper välja olemasoleva regulatsiooni mõjud kohtupraktikas. Samas on siin määrav ka see, et kohtuskäik on majanduslikult kahjulik. Haldusasjades väljamõistetud summad: 1000 - 7500 krooni. Tsiviilasjades moraalne kahju üksnes juhul kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Õiglase hüvitise nõudmisel õigusabi ülemmäär 5000 krooni. „Selline on meie kohtumenetluse seadus. Ainult pururikkad saavad kohtus end kaitsta, kui nad on meedia hammasrataste vahele jäänud,” tõi Nõmper välja kitsaskohti menetlusprotsessis.

Nõmper kahtleb enda sõnul lisandunud regulatsiooni efektiivsuses. „Sisuliselt midagi lisandunud pole, menetluse mõttes küll. Järelevalve teostamine on muutunud: inimene vs ajakirjandus variandile lisandub andmekaitse inspektsioon vs ajakirjandus. Aga järelevalve teostus peab olema läbimõeldud. Kui ajakirjanduses ilmub artikkel, et sünni- ja surmakuupäevasid ei tohi avaldada ja siis nädal hiljem andmekaitse inspektsiooni juht teatab, et ikka tohib, siis selline ei tohiks järelevalve olla,” rääkis Nõmper.

Advokaat rõhutas isikuandmete kaitse seaduse puhul vajadust kasutada tervet mõistust. „Isikuandmete seadust võib tõlgendada ju nii, et keelame kõik ära, aga see poleks ju mõistlik,” rõhutas ta.